-
Kui Sirbis tekkis idee teha erinumber, mis oleks pühendatud pahedele, olid kõik rõõmsalt päri. Teema näis kõikidele korda minevat. Aga mida konkreetsemaks asi läks, seda selgemaks sai, et me käsitame teemat nagu ühe india muinasjutu pimedad, kes õpivad käsikaudu tundma, mis on elevant. Nimelt olime kõik erinevalt kujutlenud, mida säärane leht peaks sisaldama.
Kas olulisim on nii-öelda makrotasand, sotsiaalsed pahed ja see, kuidas kunst neid kujutab…
-
Mis asi on ? pahe? Kui teada saate, öelge mulle ka. Olen oma Sirbi rubriigis kolme ja poole aasta kestel fikseerinud kümneid vene kirjanikke, näitlejaid, filmire?issööre, kes sipelnud joomarluse, narkomaania, pederastia, litsluse, kuulsuseiha küüsis. Kas need figuurid on olnud pahelised? Minu meelest mitte. Pigem vastuoksa, nad näivad pühakuina, märtreina.
Bol?evistlik ideoloogia kuulutas rängaks paheks religiooni, nüüd hüütakse, et paheline olnud hoopis punane ideoloogia ise. Ometi on vene…
-
Selles linnas me mängime oma keelemänge. Keeles on sõnu, millel on väga selge ja konkreetne tähendus, ja sõnu, mis vaid viitavad midagi ebamääraselt. Igaüks teab, mida tähendab, et ?kõht on täis? (ükski viisakas inimene ei ütle seltskonnas, et tal on vats või magu täis söödud). Kuid arst ei lepi, kui abiotsija teatab, et ta ?kõht valutab?. Tohter tahab teada, kas valu põhjustab puhitus, seega lihtsalt liigsöömise…
-
Kogu elu, eriti sellepärast, et riigi ringhäälingus on töötanud mu isa Paul Viiding. Mul on isegi tema raadiomärk alles. Suur latakas.
Kas temast on mingeid toredaid raadiosalvestusi ka?
Ei ole! Raadios ei ole ennesõja-aegsest ajast midagi alles. Kõik põlengud ja? Seda praktiliselt pole.
Ka mu ema töötas raadios. Ma olen siin olnud mudilasansamblis ja Ellen Liigeri näiteringis ja lapsteadustajaks aastal 1952-1953. Võib-olla hiljemgi veel. Kuuldemängudes mänginud. Ma olin…
-
Võimalike mõõtkavade ja nendele vastavate reeglistike hulk ja käesoleva arutelu piiratus tingib vajaduse neid laias laastus lahterdada. Olen abiks võtnud Alfred North Whiteheadi tähelepaneku, mille kohaselt inimeste ja ühiskonnagruppide suhtlemine võib olla rajatud kahele alusele: võimule või veenmisele. ?Kaubandus on parim näide veenmisele toetuvast suhtlemisest. Sõda, orjus ja valitsuse sund osutavad võimu valitsusalale.? (Loomulikult on see jaotus tinglik ja küsitav nagu mis tahes muu lihtne skeemike.)…
-
Kodanike Euroopa versus föderaalne Euroopa
Euroopa liikumine uue riikliku staatuse, s.o föderatsiooni suunas on mõneks ajaks vist peatunud. Vana Euroopa, kes nii varmalt on postkommunistlikke uustulnukaid süüdistanud natsionalismis (sh Eestit ja Lätit), kaitseb kiivalt soovi ühiskatla ühes ääres ikka veel paksemat suppi keeta. Kuid peaaegu samasuguse paratamatuse ja fataalsusega, nagu oli Eesti liitumine ELiga, liigub Euroopagi sügavama integreerumise suunas. Tegelikult vähendab tööturu kaitsmine lõppkokkuvõttes protektsionistlike riikide…
-
XVII sajandi prantsuse moralisti La Rochefoucault? kõige kuulsam maksiim ütleb: ?Meie voorused ei ole midagi muud kui hästi varjatud pahed.? See napp lause sisaldab kogu moodsa inimkäsituse tuuma, seda ?kahtlustuse hermeneutikat?, mida on põhjalikumalt käsitlenud hiljuti surnud filosoof Paul Ricoeur. See tähendab, et inimeste sõnad ja teod ei ole kunagi nõnda healoomulised, nagu esmapilgul paistavad, vaid neis avalduvad peidetud ajed, võimutahe, klassihuvid jne. Igasugune tõlgendamine ja…
-
Üks anekdootlik lugu kõigepealt, loetud väärikast Briti ajalehest. Nimelt andis David Bowie mõned aastad tagasi intervjuu ja ütles seal, et aastaks 1970 olid Derrida ja Foucault muutnud oluliselt tema ?arusaamist ?absoluudist?, reaalsusest?. Ühe kriitiku sapises, umbusklikus reaktsioonis selgitati, et maestro pidi lugema kuulsaid prantslasi nende originaalkeeles, sest ka elukutselised filosoofid hakkasid nendega tegelema alles pärast esimeste ingliskeelsete tõlgete ilmumist 70. aastate algul. Nii et natuke nagu…
-
Ka sõnade ?seks? ja ?seksuaalsus? tähendus on heitlik. Seetõttu ei saa seks esineda mingi kultuuri- ja ajaloovälise konstandina, millele igapäevane kogemus võimaldaks vahetu ligipääsu ning mille abil me võiksime minevikus toimunusse sisse elada. Veelgi enam, selle asemel et määratleda seksuaalsuse mõistet ?seksi? kaudu kui viimasesse puutuvat või viimasele osutavat, pöörab Foucault selle seose pahupidi ning seab seksi sõltuvusse seksuaalsusest, täpsemini erinevaid tegutsemisviise, teadmisi ning ettekirjutusi koondavast…
-
Kuna võib arvata, et säärased konfliktid sagenevad, siis tasub vaadata, mis neid isiklike vastuolude kõrval käivitab ja kas need on paratamatud. Toetun Pierre Bourdieu?le ning eeskätt tema mõistetele ?kultuuritootmise väli? ja ?kultuurivahendaja? (viimase kohta on Eestis üha laiemalt levimas ?kultuurikorraldaja?). Bourdieu? järgi tegutseb kultuurivahendaja (produtsent, kuraator jt) kultuuritootmise väljal (mis on kindla struktuuriga osa sotsiaalsest ruumist nagu ka majanduse, poliitika jne väli), mida iseloomustavad kõikvõimalikud võitlused:…
