-
Jüri Uluots kuulub nende Eesti riigimeeste hulka, kelle nime teab ja tunneb vist enamik haritud eestlasi, kuigi sellega vist enamiku teadmised ka piirduvad. Uluotsa kirjutiste köide ilmub ?Eesti mõtteloo? sarjas üllatavalt hilja ja on praegusele põlvkonnale praktiliselt esimene võimalus tutvuda J. Uluotsa pärandiga.
Võimalikult vähe seotust Venemaaga
Uluots oli jurist-riigimees. Juristina oli ta silmapaistev nii õigusajaloolasena, riigiõiguse, eriti konstitutsiooniõiguse, aga ka eraõiguse spetsialistina ja õppejõuna. Uluotsa ei…
-
Kunstinäitus kui selline peaks eelkõige mõjuma visuaalselt veenva metafoorina, mis ei välista ka teravate sotsiaalsete probleemide käsitlemist. ?Homo grandis natu? projektiga kaasnes vanadusega seotud sotsiaalseid probleeme tõsiselt arutav seminar ning jätkub loengusari, näitus on vaid terviku üks osa. Terviku üle saab otsustada ikkagi sellest osa võttes, mitte arrogantse kõrvaltvaatajana nina kirtsutades.
Ja ikkagi, mida annavad sotsiaalseid probleeme puudutavad näitused ja kas neid on vaja? Mis tähendus…
-
Mida te vastaksite, kui teile helistab rahvaküsitleja ja tahab teada, keda te kõige rohkem usaldate: kas valitsust või parteisid, piirivalvet või linnavalitsust? Arvatavasti te valetaksite, et vabandust, mul keeb supp üle või tuleb lennuki peale tõtata, ning lõpetate kõne. Mõni inimene siiski nii soravalt valetada ei oska ja nende vastuste põhjal me saamegi kord aastas teada, et institutsioonide usaldusväärsuse edetabelit juhib näiteks piirivalve ja viimaseid kohti…
-
Üks on riigi staatusse kuuluvate moodustiste kiire emantsipatsioon pärast bipolaarse maailmapildi kokkuvarisemist ja nende arvu järsk kasv. 1990ndate alguses oli polaarsuse kadumine domineeriv trend ning väiksemail tegijail tekkisid ootused ja lootused, mida legitimeeris rahvusvahelise õiguse näilik konsolideerumine. See trend peegeldab ÜRO südames asuva dihhotoomia seda poolt, mida USA kommentaatorid nimetavad organisatsiooni maailmavalitsuslikuks, reeglite kehtestamise ja jõustamise ambitsiooniks. Teine domineeriv faktor viimase pooleteistkümne aasta jooksul on olnud…
-
Benedictus XVI-lt oodatakse uuendusi, st mööndusi karmides regulatsioonides, mis puudutavad eeskätt inimese seksuaalsust ja soospetsiifikat. Tuleks lubada aborte, kontratseptiive, preestrite abiellumist, naispreestreid, geide abielusid, geenitehnoloogilisi katsetusi, eutanaasiat ja kondoome. Väike paradoks seisneb selles, et nõudjad hääled tulevad eelkõige Euroopa ja Ameerika liberaalsetest ühiskondadest, kus usuelu on niikuinii kaunis leige. Kolmanda Maailma, eelkõige Aafrika katoliiklastele on uuendustest tõepoolest tähtsad kondoomid, et võidelda aidsiga. Geide abielust või naispreestritest…
-
Hiljuti kinnitas Rein Ruutsoo, et grupihuvid, korporatiivsed sidemed, konkurentsihirm jne on pidurdanud Eesti ajalooteaduse arengut (Kesknädal 20. IV 2005). Pikema artikli lõpetas ta arvamusega, et sõltumatu ajalooteadus on koguni Eesti Vabariigi üheks olemasolu mõtteks. Tegemist oleks suurepärase ja ajaloolastele meeldiva tõdemusega, aga kogu loo ajendiks polnud vist siiski Ruutsoo sisemine veendumus ajaloo väljapaistvas kohas Eesti vabariigis. Tegu oli hoopis vastusega nädal varem samas ajalehes ilmunud Eesti…
-
Intervjuus Postimehele iseloomustas uus kultuuriminister Raivo Palmaru oma valdkonna ühe sihina loovtööstuse ideed: ?See tähendab kõike, mis on äris. Bisnises. Tehakse seda, mida turg tegelikult vajab.? ?Turul on väga palju positiivseid omadusi. Toetab vastutustunnet, innovatiivsust, paindlikkust. Loomulikult on turg ka amoraalne. Müüa võib kõike. /?/ Kastekannumehed koos tegijatega leiavad üles need murulapid, mida tuleks niisutada.?
Kultuuritööstusest on kultuuriametnikud ja -tegijad ennegi kõnelnud. Seni on mõiste ulatuski udune.…
-
Kuuekümneaastasest perspektiivist vaadates oleks kerge öelda, et Talve eksib. Aastatel 1918-1919 oli rahvusvaheline olukord Eesti iseseisvumiseks haruldaselt soodus, 1944. aasta aga ülimalt ebasoodus. Kuid ? nagu rõhutas kaks ja pool tuhat aastat tagasi Thukydides ja nagu ütleb tänapäevane välispoliitiline analüüs ? pole kriisiolukordades isegi poliitilistel liidritel piisavalt informatsiooni ega tulevikuvisiooni. 1944. aastal lahingusse läinul oli kindlasti väga raske uskuda, et tema eduka sõdimise tulemusena tekib iseseisev…
-
Ludwig Wittgenstein, FILOSOOFILISED UURIMUSED . Tõlkinud Andres Luure. Ilmamaa, 400 lk.
Wittgensteini ?Filosoofilised uurimused? pole tavaline filosoofiateos, millel on kindel struktuur ja ülesehitus, algus ja lõpetus; vorm, mille täiteks on kohustuslik sõnastada teatud seisukohad ning nendega vaidlemiseks pakkuda välja teisi seisukohti, argumente ja analüüsi, soovitatavalt nõnda, et tulemus moodustaks kokkuvõttes teooria, mille saaks asetada teiste samalaadsete kõrvale. Õigupoolest polegi see üldse raamat või kui, siis ainult…
-
XX sajandi esteetika ajalugu silmates jõuame Wittgensteini mõju tuvastades kõigepealt Susanne Langerini, saksa päritolu ameerika filosoofi ja esteetikuni, kuigi Langeri puhul võib tuvastatav mitme teisegi filosoofi mõju (Carnap, Cassirer, Whitehead). Langer väidab ka ise, et tema teooria on tugevalt mõjutatud Wittgensteini keelefilosoofiast, osutades ?Loogilis-filosoofilise traktaadi? punktidele 4.0311, 4.015 ja 4.0141. Nimelt käsitleb Langeri kunstiteooria kunsti presentatsionaalse sümbolina, mis kehastab seisukohta, et keel väljendab maailma loogilist struktuuri.
Langer…
