-
Osades Maarja Jakobson, Anne Reeman, Evelin Pang, Karol Kuntsel, Meelis Rämmeld, Madis Kalmet, Marika Vaarik, Hannes Prikk, Toomas Urb, Hannes Kaljujärv jt. Stsenarist Mo Blackwood, operaator Mait Mäekivi, kunstnik Inessa Renser-Josing, helilooja Tiit Kikas, monteerija Anri Rulkov.
Produtsent Anneli Ahven. Tootnud Exitfilm ja Silva Mysterium, 110 min, 35 mm, Dolby Digital. Esilinastus 14. IV.
Eile õhtul esilinastus kobarkinos eesti uus täispikk mängufilm ?Stiilipidu?, mis hakkab täna jooksma Tartus,…
-
Poliitikaanalüütikud tunnevad aga süvenevat muret selle pärast, et nn programmipoliitika ongi asendumas projektipoliitikaga. Selge ilmavaate puudumine ei iseloomusta enam mõnd üht parteid nagu seni (nt Res Publica), vaid kogu uut koalitsioonilepet. Selle fenomeni raami mahub ka Urmas Paeti tüüpi nähtus kultuuripoliitikas: oli leidlikku organisaatoritööd, kuid vähem visioone ja põhjapanevat struktureerimispüüdu, selget nägemust kultuuri ja üksikute kultuuriasutuste/institutsioonide rollist.
Ainus selge trend on olnud kulka iseseisvuse vähendamine. Kultuuriministri otsus …
-
Millega ikkagi seletada megapalverännakut ja kumu selle ümber? Kuigi rahvast oli kogu maailmast ja ainuüksi Poolast kakssada tuhat, näitab lihtne arvutus, et kõige rohkem tuldi Euroopast, kus valitseb üldine usuleigus. Ka usutegelased ise möönsid, et enamik tulnuist ei olnud aktiivsed usklikud. Mainigem ka, et paavsti arvukad välimissad niihästi Euroopas kui välismaal on alati toonud täismaja, sealhulgas väga palju noori. Pakutud seletuste hulgas ongi lisaks ?normaalsetele? rõhutatud…
-
Piiriülestes ettevõtmistes on alati oluline lahenduse pakkumine positiivse eeskuju kaudu. Sestap jääb vaid imestada, miks näiteks Eesti hoiab vaat et saladuses siinse soome kultuurinõukogu valimist mullu maikuus. Loogika on ju lihtne: kui ühel vähemusrahval on võimalus n-ö siinpool piiri organiseeruda, siis miks ta ei saa seda teha teispool piiri? Rääkimata tehtus kätketud veelgi olulisemast sõnumist: kultuurinõukogu valimisega tõestati, et Eesti vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seadus ikkagi töötab, ehkki…
-
On aprillikuu. Internetis räägitakse jätkuvalt alla käinud eliidist ja vasak- ning parempoolsusest. Kurdetakse, et mingid tähtsad ideed on ära kadunud. Samas jälle arvatakse üksmeelselt, et põhimõtteliselt on kõik seni tarvitusel olnud ideed õiged. Selline imelik olukord: ideed on kogu aeg õiged, aga reaalsus ? elu ja inimesed ? on vale.
Ehk oleme reaalsusega lihtsalt kontakti kaotanud või ei oska seda õigesti hinnata? Ehk peaks korraks arvutiekraani…
-
Kuigi rahvusvaheline üldsus ei väsi kordamast, kui kahjulik on rahvusvaheline terrorism, ei saa sellele anda rahvusvaheliste suhete ?nullsumma ruumis?, kus kellegi mõju langus kasvatab kellegi teise mõju, ratsionaalsest aspektist ühest hinnangut. Nii peab Venemaa oma terrorismivastast võitlust T?et?eenias, USA Iraagis, Ühendkuningriik Põhja-Iirimaal, Hispaanlased Baskimaal jne. Väikeriigid, kellel oma otsest terrorismiohtu pole, leiavad väljakutse oma suuremate partnerite või naabrite huvide kaitsel.
Hoolimata ÜRO taunivatest resolutsioonidest, on terrorism…
-
Konverents oli üles ehitatud kronoloogilisel põhimõttel varasemate perioodide käsitlustest kuni XX sajandi alguseni. Ja kuna esinejate põhjalikeks artikliteks töödeldud ettekanded on juba avaldatud ?Vana Tallinna? XIII konverentsile pühendatud erinumbris, lisandus elevust ja värskust mõttevahetusse ettekannete järel, sest raamat oli ju kõigil osavõtjatel käepärast. Kahjuks ei jõudnud konverentsile dr Henryk Samsonowicz Varssavi ülikoolist, ent tema ülimalt huvitav konverentsikogumiku artikkel võiks mõtlema panna ka paljud otseselt ajalooga…
-
EMPi sünd 1970. aastate lõpul langes ajaliselt üsna lähedalt kokku Arvo Pärdi lahkumisega Eestist. Seega polnud arusaadavatel põhjustel võimalik tema muusikat festivalil päris pikka aega esitada. Olukord on nüüd ammu teine, kuid Pärdi päris uus teos tuleb esiettekandele Eesti muusika päevadel esimest korda siiski alles täna õhtul! ?Da pacem Domine? segakoorile ja sümfooniaorkestrile on festivali helilooja autorikontserdi oodatuim teos.
Traditsiooniks kujunenud kesksele teemaheliloojale lisaks on EMP 2005…
-
See sobib hästi ka tänavuse Eesti poliitilise argipäeva ilmestamiseks. Ainult küsijaks on rahvas ja vastajaks koalitsioonikõnelejad, kes ?naljatades? meile oma edusammudest jutustavad. Kõigist pingutustest ja ilusatest valedest hoolimata aga ei taha valitsus kuidagi sündida. Kui see siiski peaks lähipäevil juhtuma, tuleb valitsusliit programmiliselt sama sisutu nagu president Arnold Rüütli ühiskondlik lepe.
See on asjade loogiline käik. Kuigi tegevuse lõpetanud Juhan Partsi koalitsiooni kolmest osalisest ükski ei tunnista…
-
See ellusuhtumine ajab Leedus juuri. Nõukogude re?iim muutis Leedu madala eneseusaldusega ühiskonnaks, kus inimesed ei usalda institutsioone, aga usaldavad paradoksaalselt tohutult meediat, iseäranis TVd. Viimase viieteistkümne aasta kiired majanduslikud ja sotsiokultuurilised muutused on neid hoiakuid süvendanud.
Hiljutiste sotsioloogiliste uuringute põhjal võib väita, et fatalismi, abitus- ja nurjumistundega kaasneb kasvav viha liberaalse demokraatia ning demokraatlike institutsioonide vastu. Suur hulk leedulasi eelistaks parlamentaarsele demokraatiale autoritaarsust, pidades kõva kätt…
