-
Helmi Reiman-Neggo pani aluse meie rahvakunsti süstematiseerimisele.
Helmi Neggo (1892 ? 1920, kuni 1916 Reiman) oli üks huvitavamaid ja haritumaid naisi XX sajandi teisel aastakümnel. Tal oli õnn ja õnnetus sündida Villem Reimani vanima tütrena. Isalt, kes kindlasti oli tema suur eeskuju, päris ta nii süsteemse teadusliku mõtlemise ja suurepärase kirjutamisoskuse kui ka kehva tervise.
Villem Reiman saatis tütre juba kaheksa- aastaselt Helsingisse kooli. See oli rahvusluse…
-
Iiri juured, katoliiklik usutunnistus, sugulasega abiellunud vanavanemad, jõudmine oma kodumaa poliitilise ladviku tippu ning soosiv suhtumine Al?eeria iseseisvumisse on väheseid näiteid, mis neid kaht suurmeest ühendavad. Siia võiks vahest lisada poliitilise isepäisuse ehk otsuste langetamise omaenese tarkuse järgi, mis iseloomustas nii John F. Kennedyt USA kui Charles de Gaulle?i Prantsusmaa presidendina.
Võib tunduda, et sarnasusi polegi nii vähe, kuid nende märksõnade sisusse süüvimise korral avaneb meile mõlema…
-
Tõlkija ja kirjastaja Krista Kaer: Kõigepealt kardan ma, et need andmed või kuuldused on ekslikud. Otse vastupidi, kasutame tingimata toimetajaid. Mujal maailmas on küll selline praktika, et tõlkija vastutab ise oma teksti eest, Eestis seda päris kindlasti rakendada ei saa. Ja ma ei tea, kas see on päris õigustatud isegi tugevate tõlkijate puhul. Need kolleegid, kellega mina olen rääkinud, tahavad kõik, et nende töö vaataks keegi…
-
Kui Ago-Endrik Kergel valmis 1981. aastal hiilgav telelavastus Eduard Vilde suurepärasest näidendist ?Pisuhänd?, olin ma 10 aastat vana. Tõsi, ma ei mäleta, kui vana ma olin, kui ma kõnealust telelavastust esimest korda nägin. Muidugimõista on see lavastus võõras vähestele, võimsa näitlejaansambli töö vajutas kogu ettevõtmisele peaaegu et igavikulisuse pitseri.
Kuid kummaline on see, et kui keegi mainib Kerge ?Pisuhänna? versiooni, tõuseb mu silme ette Urmas Kibuspuu mängitud…
-
11. ? 19. märtsini peetakse Tallinnas seitsmendat korda Eesti filmi päevi, millest Eesti Kinoliit teavitas pressi loosungiga ?Eesti film on elus!?. Kas kinoliit arvab, et keegi on kunagi tahtnud eesti filmi tappa? On see olnud aastaid tõvevoodis, vaevatud kurjadest valutavatest vähipesadest (saamatud ja ahned re?issöörid?) või vaakunud näljahädas (veel eostamata stsenaristid?), olles nakatunud immuunsuspuudest (Hollywoodi InvasioonViirus?)?
Võimalik, võimalik, et see kõik on nii olnud või peaaegu…
-
. . . .filosoofia ja esseistika tõlkekeelena
Põhimõtteliselt on loomulikult tore, et eesti kultuuri on viimased tosin aastat usinalt nii filosoofia kui muude distsipliinide kirjavara ohtra tõlkimisega järele aidatud.
Kuid kas need mõtted on ka eestikeelses mõisteruumis oma koha leidnud või eestikeelsena end uuesti loonud? Oma kogemustest tean, et toimetajal või keeletoimetajal pole selleks piisavalt aega, ka moraalset õigust, sageli asjatundmist ega lõpuks materiaalset huvi tõlkija oskamatuse korral tema eest see…
-
Aili Künstler: Euroopa Parlamendi tõlk peab olema siin kõnelduga äärmiselt kursis ja valdama sünkroontõlkekunsti. Kuidas sai teist eurotõlk? Oli see teadlik sellesuunaline pingutus? Kus õppisite? Kuidas parlamenti tööle saite?
Euroopa Parlamendi tõlk Jana Jalvi (pildil eesti tõlkekabiini uksel): Minust sai tõlk juhuslikult. Pärast politoloogia bakalaureusekraadi omandamist jäi mul isiklikel põhjustel n-ö aasta üle. Võimalusi vaagides tundus aastane tõlkemagistrikursus Tartu ülikoolis olevat kõige huvitavam: olen alati olnud…
-
Eurooplased väidavad veel, et mõne aja pärast oleksid hiinlased niikuinii võimelised soovitud militaartehnikat ise valmistama, nii et milleks lasta hüval tehingul luhta minna? Embargo tühistamine olevat eeskätt hea tahte akt, viimaste tõkete kõrvaldamine Euroopa-Hiina suhtluses. Peking on andnud mõista, et on valmis pöörama neis suhetes uue lehekülje ja mineviku unustama. Näiteks seda, et Prantsusmaa müüs tosina aasta eest Taiwanile Mirage?i hävitajaid. Igatahes Prantsuse relvaeksperdid sõidavad praegu…
-
Teise maailmasõja sündmuste, eriti võitude, piduliku tähistamise ajastu hakkab lõpule jõudma. Veel üks aastakümme ja kaob sugupõlv, kes sõdis. Teine maailmasõda saab rahu, tema kangelased ja antikangelased samastuvad ajapikku Napoleoni sõdade varjudega. Tolle vallutushimulise Prantsuse keisri võitjad ei käi enam ammu koos, kuigi Waterloo lahingu juubelitel võiks ju Viini kongressi laadis üritusi korraldada.
President Arnold Rüütli otsust mitte sõita 9. mail Moskvasse Nõukogude Liidu poolt Saksamaa üle…
-
Ajalugu on inimeste looming. Kuid valdav osa sellest tuhandeid aastaid kestnud loomeprotsessist osavõtnutest on jäänud igaveseks nimetuteks ning me ei tea neist ja nende personaalsetest tegudest midagi. Nende osaks on pääseda ajalooraamatute ja -õpikute lehekülgedele heal juhul vaid kokkuvõtlike märksõnadena: elanikkond, talurahvas, sõjavägi jne. Igatahes ei kuulu nad nende üksikute väljavalitute hulka, keda kutsutakse ajaloolisteks isiksusteks ja kelle nimi tuleb ajalooõpingute käigus koos sünni- ja surmadaatumitega…