-
Indrek Jürjo, LIIVIMAA VALGUSTAJA AUGUST WILHELM HUPEL 1737 ? 1819. Riigiarhiiv, 2004. 558 lk.
Tosin aastat pärast Ostsee-Akademie poolt 1992. aastal välja antud ettekannete kogumikku ?Kant ja rahu Euroopas?, mille autorite hulka kuulub niisuguste Kanti ja valgustuse asjatundjate kõrval nagu Gerhard Funke ja Norbert Hinske ka Indrek Jürjo oma tekstiga ?Baltikumi vaimuajalugu Kanti aegadel?, valitseb maailma meeli ikkagi sõda. Sõda oma mitmesugustes avaldusvormides ? nii Herakleitose…
-
Õhtulehe reklaamplätakad, oskussõnaga vist ?lööbid?, annavad mulle igahommikuse ausa ja lihtsameelse ülevaate, kas vabariigis on kõik kontrolli all või mitte. Kõige parema meelega näen leheputkast mööda jalutades seal selliseid pealkirju, mis kõnelevad salapärase baarirahva tegemistest või mõne kurikuulsa küünekunstniku suguelust ? uudiseid pole, jumal tänatud! Hiljuti aga lugesin lööbilt kirja: ?Koolivägivald muutub järjest verisemaks!?
?Röövlirahnu Martin? on film ühest ilusamast ja paremast pärisest. Tegevus toimub küll Eestis,…
-
Ajakirjanik, järelikult puupea
Eesti ajakirjanduse kohta kehtib terve rida käibetõdesid, mida rõõmuga levitavad ka need, kel isiklik kogemus kirjutajana-esinejana meedias puudub. Aga avalikus arvamuses kehtib, nagu valimistelgi, reegel, et üks inimene, üks hääl, ja pole siis imeks panna, et meedia üldine usaldusväärsus on selline, nagu ta on. Suurimad lehed jõuavad parimal juhul iga viienda elanikuni, ni?iväljaanded ehk iga viiekümnendani. Aga hindavad meediat kõik.
Käibetõdede kohaselt meedia kolletub, on…
-
Valimisliitude keelamise motiiv oli ahne ja omakasupüüdlik ? ja kõikidele erakondadele ühine. Nn kodanike valimisliidud olid omavalitsuste valimisel erakondade rivaalideks. Valimisliitudes nähti peamist takistust, miks erakonnad omavalitsuste tasemel küllalt kiiresti ei kasvanud. Erakondade juhtisikutele tundus loogiline, et kui seadus valimisliite enam ei luba, siis teevad kohalikud tegelased oma valimisnimekirjad erakonna nime all ? ega nad ju ei loobu kohalikust poliitikategevusest. Nii ka läks. Kuid kõik erakonnad…
-
Eesti riigi ja rahva suhtumine ordenitesse ei ole mitte ühene ja lihtne, nagu see võib-olla on sajanditevanustel riikidel. Meie suguvõsalosse ei ehi Pühal Maal tuhat aastat tagasi kangelassurma leidnud esiisade portreed. Meil ei ole ka aadlit, kelle juurde ordenid ja aumärgid on alati kuulunud, alguses ustava sõjalise ja pärast järjest rohkem truu riigiteenistuse eest. Suhe kõiksugu ordudega, mis ju paljudes teistes keeltes ongi ordeni sünonüümiks, on…
-
Samas vaatab meile tänavapildis poeakendelt vastu meile pakutav hoolivus. Ometi on see kunstlik lähedus, mis pole enam personaalne. Ameerika sotsioloogi James Colemani arvates liigub meie ühiskond lähedust pakkuvatelt sotsiaalsetelt sidemetelt formaalsete institutsioonide poole, mis kontrollivad inimese elu üha rohkem. Üha kauem oleme koolis, tööl ning üha vähem koos lähedastega.
Inimesed on muutunud sama ratsionaalseks, kui seda eeldab neilt keskkond. Ettearvestamine ning planeerimine on mõjutanud tugevalt inimeste…
-
Hiljuti protesteeris üks mobiilside firma konkurendi poolt ära aetud reklaamlause pärast. Lause oli ?turukeeles? tavaline: ?Maksab vähem?, ?Odavamad hinnad? vms. Teine firma reklaamib end lausega ?Ma armastan sind?. ?Head aega? veel ei ole, aga ?tere? ilmselt on samuti juba kellegi tunnuslause või kaubamärk. Lihtsad laused ja sõnad, tarbekeel võib juba natukene kellegi oma olla.
Juba ammu ulatuvad omandisuhted ka kunstikeelteni. Teatud piirini on see loomulik. Aga…
-
Et turg saaks hakata funktsioneerima, tuleb mõnikord inimesed enne otsa peale aidata.
Mõnda on meeldivam abistada
Äsja nägime, kui heldelt hakkas voolama abi tsunamiohvritele. Maailm oleks justkui eetiliselt ärganud. Kolmsada tuhat hukkunut ongi väga suur hulk, ometi sureb Aafrikas nälga, aidsi, haigustesse ja tapatalgute tõttu iga kolmeteistkümne päevaga sama palju. Muidugi tabas tsunami niigi puruvaeseid piirkondi, mille elanikud kaotasid majahüti ja paadiga kõik. Polnud neil pangakontot ega…
-
Indrek Jürjo aastatepikkuse töö tulemusena äsja ilmunud mahukas uurimus August Wilhelm Hupeli kohta on asjalik ja tänuväärne lugemine. Paljudel meist, kes on ühte või teist Hupeli tööd kasutanud, ei ole olnud mahti kuigi põhjalikult tema isiku ja kogu tema mahuka loominguga tegeleda. Jürjo on selle töö suure põhjalikkusega ette võtnud ning saavutanud ka märkimisväärse tulemuse. Selle aluseks on olnud väga rikkalik allikate kogu nii trükitud töid…
-
Lugesin mõni kuu tagasi Jaak Rähesoo muljeid teatrielust Ameerika Ühendriikides. Ta kirjutab, et manifestide aeg on tänaseks otsa saanud. Neid on, aga vähe ja pigem näivad need pärinevat kusagilt mujalt kui kaasajast. Kuigi mulle endale manifestid ega loosungid ei meeldi, kuigi ma püüan teadlikult plakatlikkusest hoiduda, hakkas mul Rähesood lugedes millegipärast väga kurb. Kas ei peaks ikkagi olema nii, et iga lavastus vähemalt püüdleks selle poole,…
