-
Ajalugu ei tule vaadata ühest või kahest, vaid lausa kümnetest vaatepunktidest
-
See nooruslikult bravuurikas hüüatus jäi kummitama rahvaesindaja Ene Ergma esinemisest ühes poliitikasaates. Hüüatus käis riigikogus esitatud pärimise kohta: ?Hiljuti näiteks küsiti siin vastutuse kohta. Vastutus ? mis see veel on?!? Tõe huvides: hüüatuse kontekst oli ilmselt reglement, küsimise otstarbekus, see, kas riigikogu on koht, kus arutleda abstraktsetel (metafüüsilistel, populistlikel, praktilise väljundita) teemadel. Teisest küljest ? tema sõnum oli üldistav ja sarkastiline, ?rasvases kirjas?. On?s ikka tegu…
-
Rüütel Ku-Ku
. . . . on Kuku teisel kaldal
sääl ta loss
mis sädelemas pudelite klaasis
kuid ole ettevaatlik
see koloss
ei võta viina ainult klaasist
kõik tema ümber taevas maas
ja vesi Koiva jõeski
on alkoholist paremast
kui viina võtad
oled maas
siin karskus parem tõestki
on Bakchos hirmsa vihaga
kes joonud see ka surnudki
sa hävid maise vihaga
sind nagu poleks olnudki. . . .
(Lõik Ku-Ku taasavamise 20. aastapäevaks
kirjutatud operetist, kus Koiva jõe kaldal, kus
toimub põhitegevus, kohtuvad Rüütel Kuku
ja Karske Linda. Aastapäeva peol kandis
Mati…
-
Vahel on vesi justkui surnud.
Gaston Bachelard on rääkinud tumedatest ja sügavatest vetest, iseäranis Edgar Allan Poe. Muidugi on õudne, kui vesi on must ja liikumatu. Justkui ovaalses metsakülajärves kuuvalguseta ööl. Nagu tökat, ?raske vesi?. Ebakindlust suurendab see, kui me sinna vette viskame õnge. Sünge vaikus. Mõne aja pärast hakkab õngekork tõmblema. Kes seal all küll on? Kala? Säga? Hai? Või koguni amfiibinimene?
Vees on teadagi näkke. Väidan…
-
Idapoliitika kahvatut seisu pole mõtet põhjendada üksnes maksimaalsete ponnistustega vastassuunal. Targem on tunnistada, et idapoliitikat ei saanudki olla, sest Eesti Vabariik lihtsalt ei pidanud end Ida-Euroopa riigiks ? doktriin, mida aastaid varjutati juttudega Eestist kui Läänemere maast ja Eestist kui Põhjala riigist. Nende juttude edukuse eest tuleb tänusõnu öelda eeskätt ajakirjandusele, kes juba aastaid on Eesti välispoliitika teatud lõikude osas vaikinud koos välisministeeriumiga. Igal juhul teavad…
-
Muidugi on see raamat Savisaare poliitikuelu jätk ja mitte rangelt akadeemiline uurimus. Sellena tuleb seda ka võtta. Ma ei jaga päriselt Hyden White?i vaadet, et ajalugu on kirjandus?anr, aga mitteisikustatud ajalugu pole olemas. Ajalood konkureerivad eelkõige oma haardeulatuse osas. Savisaarel haaret jagub. Kümmekond aastat tagasi kirja pandud mälestuste kimp on tänaseks siiski kasvanud mastaapseks rekonstruktsiooniks. Eestlased on kirjutatud ?ajalooliseks rahvaks? (Hegeli mõttes) XX sajandi lõpu revolutsioonilist…
-
1914. aasta lõpul, kui maailmasõda oli juba mitu kuud kestnud, vallandus eesti kirjarahva hulgas sõnasõda selle üle, kuidas kirjanik võiks saada seisusekohast sissetulekut. 16. detsembri Postimehes kurtis keegi Kirjanduse sõber (Gustav Suits?): ?Meie kirjandus ei anna enne täielisi kunsti õisi, kui meie kirjanduslikud olud nii võrd paranevad, et meie kirjanikud end ainsa kirjandusliku tööga saavad endile oma seisusekohase majandusliku ja seltskondliku seisukorra luua. Missuguses kauges tulevikus…
-
Lenin oli sunnitud ümber sõnastama terve sotsialistliku projekti, sama peaksime meie tegema veelgi radikaalsemal tasandil.
Vladimir Iljit? Lenin suri 21. jaanuaril 1924, kaheksakümmend aastat tagasi. Kas piinlik vaikus tema nime ümber tähendab seda, et ta suri kahekordselt, et tema pärand on samuti surnud? Tema hoolimatus isikuvabaduste osas on meie liberaal-sallivale hoiakule üdini võõrastav ? kelles ei tekitaks tänapäeval külmavärinaid tema sapine reaktsioon 1922. aastal men?evike ja esseeride…
-
B. S.: Olete viimasel ajal rääkinud Lenini taaselustamisest. Paljude poliitiliselt aktiivsete inimeste jaoks on Lenin saatanlik kuju. Mida väärtuslikku te Lenini või leninliku traditsiooni juures leiate?
?i?ek: Olen rääkinud ettevaatusest, et mitte korrata Leninit. Ma ei ole idioot. Leninliku töölisklassi partei juurde naasmisel poleks tänapäeval mitte mingit mõtet. Mind huvitab Lenini juures just see, et ta avastas enda 1914. aastal Esimese maailmasõja puhkedes totaalsest umbseisust. Kõik läks…
-
Eesti laulu- ja tantsupeo traditsioon tuli XXI sajandisse jõuliselt ja hästi. Seljataga on kaks õnnestunud pidu: IX noorte laulu- ja tantsupidu ning XXIV üldlaulupidu ja XVII üldtantsupidu.
Peole pürgijaid oli oluliselt rohkem kui võimalik kaasata, väga suur on laste ja noorte huvi. Üldlaulu- ja tantsupeol ulatus nende osatähtsus üle kahe kolmandiku, aastaid kestnud madal sündimus pole veel oma pärssivat mõju jõudnud avaldada. Viimase laulupeo on asjatundjad hinnanud…
