-
Inimese loomuses on näha maailma hea ja kurja, valguse ja pimeduse heitlusena. Miks mitte kasutada ilmastikutermineid? Nii võiks öelda, et Ukraina kohal on taevas selginemas. Aga näiteks USA-le lubasid mitmesugused ilmajaamad ilusamat ilma, aga võta näpust. Kuigi siit-sealt paistsid juba sinised siilud, pilvitus püsib, ja keegi ei oska öelda, kas see hõreneb või tiheneb. Iraagis aga tuleb vaheldumisi äikest ja rahet, ehkki parem ilm pole päriselt…
-
Tervikuna kõlab see nüüd juba 150aastane ajaloomaksiim järgmiselt: ?Mina aga väidan: iga ajastu on vahetus suhtes Jumalaga, ja tema väärtus ei põhine üldsegi sellel, mis temast tuleneb, vaid tema olemasolul enesel (in ihrer Existenz selbst), tema enese isedusel (in ihrem eigenen Selbst).? Ranke väite sisuks on mõte, et ajastud ja põlvkonnad on ajaloolisele vaatlusele individuaalsed, ?midagi iseenda jaoks kehtivat? (etwas für sich Gültiges), eelnevat ei saa…
-
Üldiselt muidugi on aeg selline, et lapsemeelsus ei ole soositud. Need suureks saanud lapsed, kes täna võiksid ise lapsi saada, saavad neid üsna ettevaatlikult. Ka kirik, kes meid jõulujutlusele ootab, ei ole lapsesilmadega. Vene aja lõpul ja natukene pärast seda võis see veel nii olla. Siis täitsid Tallinna pühakodasid noorte massid. Kirik täitis teatava (ettevaatliku, kontrollitud) vastukultuuri rolli. Täna on kiriku maine langenud, kirikuinimesed panevad imeks…
-
Eurooplaste teadvusse on 2004. aastal kerkinud uus hirm seoses Türgi Euroopa Liitu pürgimisega: vanad olijad on veendunud, et liidu laienemine tingib Euroopa peatse islamiseerumise. Prantsusmaa, Euroopa suurima moslemite kogukonna kodukoht, on välja kuulutanud Türgi küsimuses referendumi; ka Saksamaal, kus paikneb türklaste suurim kogukond, ollakse sapised Türgi perspektiivi osas saada liitu. Nii või naa on juba kokku lepitud, et arvatavasti esimeseks 10 ? 15 aastaks kehtestatakse türklastele…
-
Hiljuti imestas üks uurija, et lapsevanemad ei taha kooli hoolekogust osa võtta. Ei tahaks minagi. Kõigepealt võtan ikka aega oma lapsega rääkimiseks. Õpetajaga tasub kokku saada asja pärast. Ilmselt ei taha enamik inimestest kooli juhtida, naabrimehe varandust valvata (naabrivalve) ega ise oma hambaid ravida. Amet teine, oma töö tahab tegemist. Kui mõned siiski juhivad või valvavad, siis põhjusel, et muud lihtsalt ei jää üle või on…
-
Eric Christiansen on Taani päritolu inglise ajaloolane, kes on kirjutanud ühe Hispaania ja mõned Põhjamaade ajalugu puudutavad raamatud. Medievistika ajalukku jäädvustas ta ennast aga 1980. aastal Londonis ilmunud teosega ?Põhjala ristisõjad?, mis on jäänud siiani ainsaks sellele teemale pühendatud ingliskeelseks monograafiaks. Nüüd on Christianseni raamat ilmunud ka eesti keeles ning ka meil on see ainus omataoline teos.
Kuigi raamat kannab nime ?Põhjala (resp. Põhjamaade) ristisõjad? (?The…
-
Holland on vaieldamatult Euroopa, aga ilmselt ka maailma üks demokraatlikumaid riike; kui silmas pidada narkootikumide ja prostitutsiooni aktsepteerimist, loomulikult mõõdukat ja kontrolli all hoitud. Siis juurde veel tolerantne hoiak seksuaalvähemuste suhtes: abielu, adopteerimine. Kuidas ühiskonna üldine tolerants on mõjutanud kunsti arengut ning ka kunsti vastuvõtmist?
Pigem nimetaksin hollandlasi pragmaatilisteks, mitte niivõrd tolerantseteks. Tolerants on Hollandi riigi poolt kultiveeritav riigi-ideoloogia. Kuid tänu tolerantsi jutlustamisele pole kunstil erilist hirmu…
-
Sa ise oled ennast täiendanud pärast EKA lõpetamist graafilise disaini osas Amsterdamis ning nüüd õpivad seal sinu tudengid. Mida on meil õppida hollandi graafilisest disainist?
Õppida oleks sisu tähtsustamist vormi ees. Vorm on oluline, ent kõige olulisem on ju ometi see, kas disain vastuvõtjale korda läheb ja kas edastatav sõnum kohale jõuab. Hollandi disain ei sörgi muu maailma sabas. Seal luuakse trende: tugevale sisulisele vundamendile ehitatakse innovatiivseid,…
-
Esimest korda on võimalik saada ülevaade Madalmaade maalist, graafikast ja tarbekunstist, Eesti tähtsaimast Lääne-Euroopa kunsti kogust. Kadrioru lossis näeb maastikke, natüürmorte, mütoloogia- ja religiooniteemat; Mikkeli muuseumis on väljas värvi ja argielu groteski täis olustikupildid.
Kuid Madalmaade kunstivarade paraad ei piirdu vaid Kadrioru näitusepindadega. Madalmaade kunsti mõju on sisse kirjutatud nii Eesti keskaega, rootsiaegsetesse raidkividesse, kirikukunsti kui ka mitmete siinsete lae- ja seinamaalide motiividesse. Seetõttu pakub ka…
-
Väliskunsti muuseumi näitus annab hea ülevaate Madalmaade kunsti kuldajastu ?anritest. Siin on leidnud koha maastikud, natüürmordid, heroilised figuurid, ajastu kuulsate meeste portreed ja religioosse sisuga kunst. Eraldi tasub esile tõsta näituse osa, mis paikneb Mikkeli muuseumis. Talupoegade kujutamine oli Madalmaade kunsti üks läbivaid motiive. Kuigi maarahvast kujutavad kunstnikud tihtilugu groteskselt ja see peidab endas hulgaliselt kriitikat talupoegade elukommete aadressil, ei puudu seal ka positiivne iseloom. Madalmaade…
