-
Küll kaugel, aga valimised on siiski silmapiiril, ja ennäe ? erakonnad hakkavad kadunud nägu otsima. Taas pakutakse vasaku jala jaoks vasakut ja parema jala jaoks paremat sokki: räägitakse omade koondumisest ja eristumisvajadusest. Nüüd, just nüüd on õige aeg sotsiaalsuseks, ütleb senine parempoliitika tugipost Rahvaliit. Töötus ei ole õnnetus, vaid süü, põrutab omade rõõmuks Reformierakond. Kohalik poliitskaala on värvi juurde saanud ka ?maailmapoliitikasse? lülitumisest. Ütled ?parem? ?…
-
Esa Saarinen, Kirsti Lonka, Muutumised. Fontes, 2004. 368 lk.
Kas Esa Saarinen pakub viimaks ometi inimlikku tarkust laiemale avalikkusele, kes on seni pidanud läbi ajama Coelho mõistujuttudega, või lihtsalt kordab juba jälle mõnede Kreeka mõttekoolkondade teed individuaalse õnneni?Piia Ruber
Kas ?lõpuks ometi? või ?juba jälle?? Kaasaegne filosoof peab kaasaegses akadeemilises elus ilmselt ühel hetkel seisma vastamisi küsimusega, mida ta teeb ja kelle jaoks. Vaevalt et ükski fond…
-
Paljude mõjukate mõtlejate meelest ei ole filosoofia eesmärgiks argielu muutmine, filosoofialt ei saa eeldada elama õpetamist, see on ikkagi mõistuse ja kõiksuse suunas tungiva sügavama arusaamise harjutamine. Mida ütlete neile, kellele teie määratletud ?elamise filosoofia? polegi filosoofia?
See on üks võimalik, kõige tõenäolisem vastuväide ning selgelt ka valitsev seisukoht. Selle järgi on filosoofia ülikoolides mõistust harjutav, sisuliselt piiritletud ja metoodiliselt paikapandud vorm, mida hinnatakse nagu teisi empiirilisi…
-
Me elame ajastul, kus filosoofia vajalikkus ei ole inimolendile enam midagi enesestmõistetavat. Ei saa seejuures kuidagi öelda, et inimene oleks nüüdisajal rumalam või pealiskaudsem, tarkusepõlglikum või hoopis nõmedam. Mida öeldagi selle Platoni koopavõrdpildist alguse saanud ning rohkem kui kaks tuhat aastat Euroopa kultuuri kõigil tasemetel domineerinud kli?ee kohta, mille kohaselt filosoofiaga tegelemine ? olgu see kuitahes ?udune? tegevus ? on midagi ?kõrgemat?, ?ülevamat?, juba definitsiooni kohaselt…
-
Kui Ilja Kabakov oleks Areenis Harry Liivranna küsimusele vastates öelnud, et ?väikestes, mononatsionaalsetes riikides ? on rahvuslikku eneseteadvust kerge defineerida??, siis oleks see vaevalt kedagi üllatanud, juhul kui Kabakov poleks jätnud täpsustamata, mida ta silmas peab. Maailmanimega kunstnik läks konkreetsemaks ja tõi selliste riikide näitena Itaalia ja Prantsusmaa. Ning võrdluseks toodud Ameerika Ühendriikide ja endise Nõukogude Liidu kõrval võibki see nii olla. Loogiliselt peaks mononatsionaalset riiki…
-
Statistika loob petliku pildi
Tõepoolest, kui vaadata statistikaameti publitseeritud kogumikke mees- ja naistöötajate keskmistest tunnipalkadest ametialade lõikes või analüüsida empiiriliste uuringute käigus kogutud palga-alast andmestikku, siis ilmneb, et kogu taasiseseisvusaja on naiste keskmine palk Eestis küündinud keskmiselt 70 ? 80% meeste omast, üksikute tegevusalade ja ametialade lõikes on see jäänud isegi madalamaks. Samas, teatud aladel ja ametites on see erinevus aga kohati vaid 10% ringis. PRAXISe uuringu…
-
Mõrv on tõstatanud põhimõttelisi küsimusi demokraatliku ühiskonna toimimisest. Näiteks, kuidas tohib ikkagi pruukida sõnavabadust? Van Goghi film ?Allaheitmine? kritiseerib meie seisukohalt kahtlemata barbaarset kohtlemist, mis saab kodus osaks paljudele moslemi naistele. Kas selle vastu võitlemine tuleks katki jätta? Ei mitte. Iseküsimus, kas seda tuleb teha üleolevas ja isegi mõnitavas toonis.
Pressist loetu põhjal võiks Theo van Goghis olla jooni meie Andres Maimikust (vabameelne filmimees, kellele pole…
-
Mannerheimi kuju kandis sõjajärgsetes reparatsioonivaevades ja Karjala kaotusest kibestunud Soome mentaalset ahistust. Sellisena tekitas ta veel viiskümmend aastat hiljem nostalgilisi tõmblusi: 1993. aastal õnnestus Soome sõjaveteranidel Mannerheimi nimel peaaegu seisata Kiasma ehitus. Ameerika arhitekti Steven Halli kavandit, mis kavandas ?pühakuju? lähedusse moodsa kommunikatsioonitsooni, tabas vaenamislaine ? ?mis nad siis tulevad siia meie õue peale. . . .?. Järgnenud sümbolväärtuste sõjas, mida refereerin Mika Hannula doktoritöö ?Self-understanding as a Process?…
-
Nii kultuur ? eelarvamuste süsteem ? kui juriidika keerdkäigud töötavad praegu kummalisel kombel isade/isaduse vastu. Kas või see pisiasi, et lapsi on automaatselt registreeritud emaga samale aadressile või et lahutamisel üsna harvad mehed lapsi endale nõuavad ning siiski kiputakse otsustama pigem ema kasuks, kui just midagi drastilist mängus pole. Või et ikka veel eeldub kuidagi, et lapsed on rohkem nagu ema omad, ema kohustus.
Isakuju kirjanduses on…
-
Partsi motivatsioon ei tundu samuti olevat üleliia keeruline, olles ehk vähem isiklikku laadi. Tema (resp Res Publica) ootamatult edukaks osutunud protestiliikumisel olid (ja on) eksistentsiaalsed mured: luua jätkusuutlik ideoloogiline baas ja struktuur või ? veel parem ? leida need juba valmis kujul. Reformierakond sobinuks selliseks ?kanderaketiks? ideaalselt.
Keerulisemaks muutub asi Reformierakonna üldisema motivatsiooni otsingutel. End tõestanud partei allaheitmist poolkarismaatilise protestiliikumise ülevõtukatsele on raske näha muuna kui poliitilise…
