-
Bilderberg on hotell Hollandis, kuhu 1954 kogunesid nn juhtivad kodanikud (leading citizens) Põhja-Ameerikast ja Lääne-Euroopast, et omavahel informaalses õhkkonnas arutada põletavaid rahvusvahelisi päevaprobleeme, eriti transatlantilisi suhteid. Tänavu toimus see 53. korda. Koos käivad: (a) tegevad ning endised tipp-poliitikud, (b) suurettevõtete, pankade, uurimisasutuste presidendid ning direktorid ja (c) avaliku arvamuse kujundajad ülikoolidest, mõttetankidest, meediast. Kehtib Chatman House Rule, mis näeb ette konfidentsiaalsust, keelab osavõtnute tsiteerimise ning nimedele…
-
Iial ei ole esemeline kultuur tänasest standardsem olnud. Kui vene ajal kandsid kõik naised x päevast alates valgeid barette, siis oli see tingitud oludest, mis tekitas massipsühhoose. Tänagi on standard kõikjal. Kui plastik, nabapüksid ja sonimütsid, siis kõigile ? imikutest pensionärini. Soovitav oleks ka standardne figuur ja mõistus: maksimaalselt number 42. Üht teismelisekaaluga ja vist (juba) ka mõistusega vanurit toppisid vahepeal mitu firmat oma noortetoodete ümber…
-
Jaanus Adamson. Läbirääkimised. Kirjutisi 1995 ? 2003, Veljesto, 2004.
Mu arust on raske ja natuke mõttetu arvustada esseid ja arvustusi. Mida siis peaks ütlema? Et mina arvan mõnest asjast teisiti kui näiteks Jaanus Adamson? Loomulik asi. Et ilus keel on? On küll. Et kokkuvõttes on see huvitav ja hea raamat. On küll. Aga see oleks vaid üks lause. Ma eelistaksin pigem intervjuusid, tutvustusi jms. Mis võiks…
-
Olgem eestlased,
aga saagem ka eurooplasteks
T. Hennoste (ja G. Suits), lk 48
Tiit Hennoste koha määratlemise eesti kirjandusteaduses on raamatu autor võrdlemisi lihtsaks teinud. Artiklis ?Kuidas me uurime kirjandust? osundab ta teiste metodoloogiliste võimaluste hulgas ka järgmisele ?uurimispilvele?: ?2) teine tähtis alus on olnud diskursuse analüüsist lähtuvad erinevad suunad (Tiit Hennoste D. Hymesi antropoloogilisest diskursuse analüüsist lähtuv lähenemine /—/) (lk 125). Edasi leiame sellest lõigust ka viite…
-
Thomas De Quincey, INGLISE OOPIUMISÖÖJA PIHTIMUSED. Inglise keelest Aulis Leif Erikson. Odamees, 2004. 144 lk.
Oma 1821. aastal ilmunud autobiograafia 85. leheküljel lubab oopiumi tumeda pooleni jõudnud Thomas de Quincey lugejal end pidada ?korrapäraselt ja sihikindlalt oopiumi tarvitavaks inimeseks?. Teisisõnu sõltlaseks. Kuigi, kui täpne olla, siis sõltlast kui kontseptsiooni, mis tähistaks hälvet, ebanormaalsust, kuritegu iseenda ja ühiskonna vastu tollal veel ei tuntud. De Quincey sõltuvus on…
-
Nii kultuur ? eelarvamuste süsteem ? kui juriidika keerdkäigud töötavad praegu kummalisel kombel isade/isaduse vastu. Kas või see pisiasi, et lapsi on automaatselt registreeritud emaga samale aadressile või et lahutamisel üsna harvad mehed lapsi endale nõuavad ning siiski kiputakse otsustama pigem ema kasuks, kui just midagi drastilist mängus pole. Või et ikka veel eeldub kuidagi, et lapsed on rohkem nagu ema omad, ema kohustus.
Isakuju kirjanduses on…
-
Partsi motivatsioon ei tundu samuti olevat üleliia keeruline, olles ehk vähem isiklikku laadi. Tema (resp Res Publica) ootamatult edukaks osutunud protestiliikumisel olid (ja on) eksistentsiaalsed mured: luua jätkusuutlik ideoloogiline baas ja struktuur või ? veel parem ? leida need juba valmis kujul. Reformierakond sobinuks selliseks ?kanderaketiks? ideaalselt.
Keerulisemaks muutub asi Reformierakonna üldisema motivatsiooni otsingutel. End tõestanud partei allaheitmist poolkarismaatilise protestiliikumise ülevõtukatsele on raske näha muuna kui poliitilise…
-
Detail rühmituse F.F.F.F.-i fotoinstallatsioonist ?F-files?, 1998. repro
Juba aastal 1888 kirjutas Lilli Suburg oma ajakirjas Linda emantsipatsioonist ja naiste õigustest: Suburg väitis, et võttes naiselt vabaduse ja võimaluse haridusele, võttis mees naiselt ühtlasi ka iseseisvuse võimaluse. Seepärast kutsus Suburg naisi üles haridust omandama ja kõrgematele sihtidele pürgima: ?Ärgake üles, Eesti naisterahvad, vaimu tuimusest, nõdrusest, pimedusest ja vaadake, kui kaugele, kui kõrgesse naisterahva vaimuloomus ülepea jõuda võib; hakakegi…
-
Kirjutasid oma magistritöö Budapestis Kesk-Euroopa ülikoolis ja doktoritöö Leedsi ülikooli kunstiajaloo osakonnas. Mõlemas käsitlesid eesti naiskunstnikke, nende identiteeti, kunsti retseptsiooni, kohta, tähendust. Kas ja mis tähenduses võib kõnelda feministlikust kunstist ja kunstimõttest Eestis?
Feministlikku ja sootemaatikale keskenduvat kunsti Eestis käsitlesin tegelikult ainult oma magistritöös. Doktoritöö eesmärk oli vaadelda soolise ja rahvusliku ideoloogia ristumisi eesti professionaalse kunsti ajaloo vältel ehk siis aastatel 1850 ? 2000. Loomulikult puudutasin…
-
B. V.: Postimehes Ariadne Lõnga käesolevat numbrit tutvustades viitab Kadri Tüür muu hulgas Loone Otsa vanade Siluettide põhjal tehtud uurimusele, ?mis võiks ehk naisküsimusega tegelemisele võita nii mõnegi potentsiaalse Stiina või Stiili lugeja?. Kas Stiina, Stiil, Cosmopolitan jne siis ei tegelegi ?naisküsimusega?? Mis küsimus see üldse selline on?
M. L.: Seda on kompleksselt raske öelda, sest igal naisteajakirjal on oma suund ja küsimused. Kuidas üldse defineerida naisküsimust?…
