-
Venemaa suhtus ja suhtub Soomesse teisiti kui Eestisse. Ta peab (muidugi oma võimete piires) Soomest lugu, Eestist aga ei pea ega kavatsegi pidada. Soomet ta peab riigiks, Eestit renegaatprovintsiks. Osalt on see ehk tingitud asja värskusest (EVga pole olnud aega kohaneda), osalt sellest, et Venemaa tunnustab füüsilist jõudu, millega Soome talle vastu hakkas. Ent see on nii-öelda ajalugu. Peamine, et kahel riigil on seljataga mõlemale poolele…
-
Uut maailmakorda kirjeldavad mudelid leiavad teadusmaailmas harva soosiva vastuvõtu, kuivõrd nn vana nägemust esindav ja veel valitsev teadlaskond üritab kõigiti (ka näiteks pärast tõelist fiaskot ? suutmatust ennustada ette NLi lagunemist) tõestada, et uued terminid, mudelid ja loogikad ei ole teaduslikud ega oma praktikas tõestusmaterjali. Teatud tsüklilisusega tuleb siiski maailmakorra ja seda seletavate teooriate muutumist aktsepteerida, kuivõrd empiiriline kogemus näitab, et rahvusvaheliste suhete osalised kohandavad end…
-
Töökokkuvõtteid teinud demokraatlikud eesti mehed Juhan Parts ja Robert Antropov udujuttu aust ja väärikusest ei ajanud. Peaminister ütles otse välja, et kõik on väga hästi ja mõningased ebakõlad valitsuspoliitika ja avalikkuse suhetes näitavad vaid seda, et valitsuspartei on oma ajast ette jõudnud. Politseipealik Antropov lisas, et edusammud on isegi väga suured ja tüütu Lihula ?probleemi? oleks lahendanud märksa suurem arv märulipolitseinikke. Selle jõulise mõtteavalduse taustal oli…
-
2.
Põhiline probleem religioonialastes vaidlustes paistab olevat asjaolu, et tihtipeale ei eristata religiooni, siinses kontekstis seega luterlik-evangeelset kristlust, mille esindaja on kirik ja tema ametnikud, ning usklikkust, usku, mis on iga indiviidi isiklik küsimus. Kuigi need kaks tasandit suures osas kattuvad, ei ole need võrdsed kategooriad. Üks pole mitte ainult avalik ja teine privaatne, vaid esimene on ka institutsionaalne, teine siiski mitte, vähemalt mitte täiel määral ?…
-
1986. aastal lõpetasin Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna. Pärast seda läksin Moskvasse arhitektuuri ajaloo ja teooria keskinstituudi aspirantuuri. See oli aga just see aeg, kui algas võitlus iseseisva riigi eest, ja mul ei olnud mõtet seda tööd seal lõpetada ega kaitsta. 1987. aasta sügisel alustasin õppejõuna tööd kunstiakadeemias. Paralleelselt sellega pidasin arhitektuuribürood.
1995. aastaks aga juhtus nii, nagu õpetamisega ikka juhtub, et joostakse tühjaks või käiakse maha. Aeg-ajalt on…
-
Magnet ja külvaja, vedur, integraator ja visionäär Selliseid omadusi võib olla mitmeid ning need võivad valdkonniti varieeruda, kuid vähemalt kaks neist on universaalsed. Nende kirjeldamiseks sobiks kasutada metafoore ?magnet? ja ?külvaja?. Magnetprofessor koondab enda ümber jüngrite kogukonna, loob oma koolkonna, tagab valdkonna jätkusuutlikkuse. Magneti tunnusteks on näiteks elujõuline uurimisrühm, hulk doktorante ja magistrante ning teadusseminar, kus osalejaid väljastpoolt ülikooligi. Magnetiga soovitakse teha koostööd, ta on võimeline…
-
Tartlaste argumendid
Tartlaste ümberlükkamatuteks argumentideks on jäänud faktid, et rahvusvaheliselt tunnustatud teadustööl põhinev akadeemiline ülikooliharidus on tõepoolest koondumas Tartusse. Sealsed õppejõud ja teadlased on kõrgema kvalifikatsiooniga, produktiivsemad teadustööde publitseerijad ja ka edukamad teadus- ning arendustegevuse raha kasutajad. Ka teisest TÜ põhilisest trumbist, tema ligemale 375-aastasest ajaloost, akadeemilistest üliõpilastraditsioonidest ja rahvusvahelisest tuntusest on tallinlased püüdnud pigem mööda hiilida. Samas kumas tartlaste sõnavõttudest aga läbi hoopis pragmaatiline…
-
Umbes kuu aega tagasi näitas ETV ?Foorumi? saade arutelu, kus rahandusminister, endine majandusminister ja tööandjate esindaja püüdsid Eesti tumeda demograafilise tulevikuga põhjendada vajadust pikendada pensioniiga ja töönädalat. Pensionilemineku ea pikendamises on oma mõte: mida vanemana inimesed pensionile jäävad, seda vähem pensionäre on riigil ja ettevõtjatel ülal pidada ning seda parem majanduse konkurentsivõimele. Praegu on meeste keskmine eluiga Eestis niikuinii pensionilemineku east madalam (64,7 aastat) ning pisut…
-
Luuserid
Ükskord, umbes aastat viis tagasi, nägi Eesti üks kahest androloogist ? Olev Poolamets ? Pilistveres maapoisse kügelemas. Eesti südames elavate noorte probleemne olukord murdis meestearsti südame. Probleemsus seisnes selles, et noored olid Eesti riigis käibivate riskikontseptsioonide alla liigitamatud: nad polnud kodutud, tänavalapsed ega narkomaanid, ometi kitsa silmaringiga, kehvad edasijõudjad õppimises (v.a suitsetamine). Konutasid niisama ega tegelenud millegi sisukamaga ? ning olid tühjaks virutanud kirikurahakarbi.…
-
Kuidas sellised geenivead tekivad? Pärilik info kandub rakku nii, et enne raku pooldumist kopeeritakse kogu selles sisalduv pärilik teave. Mõnikord juhtub selle protsessi käigus ka vigu, kuid genoomis on olemas justkui eriline õigekirjutussüsteem, mis kõrvaldab tekkinud vead. Probleem on selles, et vigased võivad olla ka seda protsessi kontrollivad geenid. Näiteks on üks päriliku vähktõve põhjustest just ?õigekirjutuskontrolli? geenis edasikanduv viga (lk 23).
Soome on emahoole…
