-
Inimese loomuses on näha maailma hea ja kurja, valguse ja pimeduse heitlusena. Miks mitte kasutada ilmastikutermineid? Nii võiks öelda, et Ukraina kohal on taevas selginemas. Aga näiteks USA-le lubasid mitmesugused ilmajaamad ilusamat ilma, aga võta näpust. Kuigi siit-sealt paistsid juba sinised siilud, pilvitus püsib, ja keegi ei oska öelda, kas see hõreneb või tiheneb. Iraagis aga tuleb vaheldumisi äikest ja rahet, ehkki parem ilm pole päriselt…
-
Tervikuna kõlab see nüüd juba 150aastane ajaloomaksiim järgmiselt: ?Mina aga väidan: iga ajastu on vahetus suhtes Jumalaga, ja tema väärtus ei põhine üldsegi sellel, mis temast tuleneb, vaid tema olemasolul enesel (in ihrer Existenz selbst), tema enese isedusel (in ihrem eigenen Selbst).? Ranke väite sisuks on mõte, et ajastud ja põlvkonnad on ajaloolisele vaatlusele individuaalsed, ?midagi iseenda jaoks kehtivat? (etwas für sich Gültiges), eelnevat ei saa…
-
Üldiselt muidugi on aeg selline, et lapsemeelsus ei ole soositud. Need suureks saanud lapsed, kes täna võiksid ise lapsi saada, saavad neid üsna ettevaatlikult. Ka kirik, kes meid jõulujutlusele ootab, ei ole lapsesilmadega. Vene aja lõpul ja natukene pärast seda võis see veel nii olla. Siis täitsid Tallinna pühakodasid noorte massid. Kirik täitis teatava (ettevaatliku, kontrollitud) vastukultuuri rolli. Täna on kiriku maine langenud, kirikuinimesed panevad imeks…
-
Eurooplaste teadvusse on 2004. aastal kerkinud uus hirm seoses Türgi Euroopa Liitu pürgimisega: vanad olijad on veendunud, et liidu laienemine tingib Euroopa peatse islamiseerumise. Prantsusmaa, Euroopa suurima moslemite kogukonna kodukoht, on välja kuulutanud Türgi küsimuses referendumi; ka Saksamaal, kus paikneb türklaste suurim kogukond, ollakse sapised Türgi perspektiivi osas saada liitu. Nii või naa on juba kokku lepitud, et arvatavasti esimeseks 10 ? 15 aastaks kehtestatakse türklastele…
-
Esimest korda on võimalik saada ülevaade Madalmaade maalist, graafikast ja tarbekunstist, Eesti tähtsaimast Lääne-Euroopa kunsti kogust. Kadrioru lossis näeb maastikke, natüürmorte, mütoloogia- ja religiooniteemat; Mikkeli muuseumis on väljas värvi ja argielu groteski täis olustikupildid.
Kuid Madalmaade kunstivarade paraad ei piirdu vaid Kadrioru näitusepindadega. Madalmaade kunsti mõju on sisse kirjutatud nii Eesti keskaega, rootsiaegsetesse raidkividesse, kirikukunsti kui ka mitmete siinsete lae- ja seinamaalide motiividesse. Seetõttu pakub ka…
-
Väliskunsti muuseumi näitus annab hea ülevaate Madalmaade kunsti kuldajastu ?anritest. Siin on leidnud koha maastikud, natüürmordid, heroilised figuurid, ajastu kuulsate meeste portreed ja religioosse sisuga kunst. Eraldi tasub esile tõsta näituse osa, mis paikneb Mikkeli muuseumis. Talupoegade kujutamine oli Madalmaade kunsti üks läbivaid motiive. Kuigi maarahvast kujutavad kunstnikud tihtilugu groteskselt ja see peidab endas hulgaliselt kriitikat talupoegade elukommete aadressil, ei puudu seal ka positiivne iseloom. Madalmaade…
-
(Craig Harbisoni järgi.)
Käesolev Madalmaade kunsti näitus hõlmab Eesti Kunstimuuseumi näitusesaalide kõrval kogu Tallinna linnaruumi. Näitusega kaasnev kataloog juhatab huvilise Nigulistesse ja toomkirikusse, Tallinna raekotta ning linnamuuseumi. Madalmaade kunsti armastuse võti peitub suuresti eespool toodud Michelangelo arutluses. Paljugi, mida me tänapäevases variandis kit?iks nimetaksime, on ajalooproovi läbiteinuna hinnatav, ka siis, kui selle kunsti autor on kolmanda järgu madalmaalane või meie oma meister.
Trükigraafika populaarsus
Pia Ehasalu andmetel on…
-
Johannes Vermeeri (1632 ? 1675) ?Tütarlaps pärlkõrvarõngaga? (1665), hollandlaste ?Mona Lisa, on kunstniku väikesearvulise loomingu erakordne näide. Erakordseks teeb selle Vermeeri ?anripiltidest erinev ühtlane mustjas foon, noore tütarlapse ebaharilik poos ja eksootiline peakate, sini-kollane turban. Portreteeritu on pigem laps kui naine, niiskete silmade ja poikvel huultega.
Madalmaade maalikunstile iseloomuliku kõrgläikega on aktsentueeritud ainult modelli pärlkõrvarõngas ja silmad. Sellesse värvilaiku on üheaegselt kontsentreerunud nii pigmendi kallis hind…
-
Teinekord isegi liigagi külalislahke Holland on oma endiste kolooniate elanike kõrval armastusväärselt vastu võtnud ka eestlasi. Hansaaegadest pärit kaubandus-, kultuuri- ja peresuhted Madalmaadega on säilinud: kümned eesti noored on õppinud Hollandi kõrgkoolides, töötanud rahvusvahelistes firmades või abiellunud kohalikega.
Rietveldi akadeemia
Minu õppimise ajal kujunes Hollandis elavatest eesti noortest tihedalt läbi käiv sõprusgrupp, kes kohtub vahetevahel tänaseni. Kõige rohkem on kultuuridevahelist läbikäimist soosinud arvatavalt Rietveldi akadeemia, kus on…
-
Tänavu suvel õnnestus mul osa võtta Hollandi ühest olulisest kunstisündmusest, võimsate mastaapidega Haagi skulptuurinäitusest.
See oli juba seitsmes linnaruumiüritus: maailma eri paigust tulevad kokku skulptorid, kes eksponeerivad oma töid Haagi kesklinnas, peamiselt Lange Voorhouti tänaval, kus kunagi elutses kuningapere ning kus praegu asuvad galeriid, kunstimuuseumid ja saatkonnahooned. Seekordsete väljapanekute autorite hulgas olid sellised kõvad tegijad nagu Damien Hirst, Anthony Cormley, Tom Claassen ja Wim Delvoye.
Sümpoosioni peateema ?Giants:…
