-
On käibetõed, mida aina korratakse, nagu tiibeti mungad mantrasid, ja mida võetakse absoluutsete tõdedena. Praegusel maksureformi eelsel ajal on üks sääraseid, et mida rohkem raha inimesele kätte jääb, seda parem. Mina kui moralist pole aga sellega üldsegi päri. Niimoodi väitjad lähtuvad sellest, et inimene on ratsionaalne olevus, praktiline, arukas jne. Ta oskab seda pihku jäänud lisaraha enda huvides optimaalselt ära kasutada. Mina aga väidan, et suur…
-
Magnus Ilmjärv, HÄÄLETU ALISTUMINE. Argo, 2004, 987 lk.
Ajaloo ?olekseid? on kurjalt kritiseeritud ja koguni ajaloolase eetika vastaseks kuulutatud. Aga ikka ja jälle pakutakse uusi ?olekseid?, sest võimalus erutab ja huvitab inimesi, enamasti küll rohkem mitte päris elukutselisi ajaloolasi. Aga ?oleksid? on sageli kasulikud neilegi. Kas või sellepärast, et alternatiive tundmata pole lootustki toda ihaldatud ajaloolist tõde paljastada. Kui Gorbat?ovil oleks läinud paremini ja NSV Liit…
-
Vene aja ko?maarseim nähtus ei olnud tühi lihalett, vaid sõna devalveerumine, demagoogiavaht ? nagu vatt ja udusuled hingekurgus. Ärkamisaja helgeim kogemus ei olnud banaan ja isiklik soomlane, vaid see, et ühel hetkel võis rääkida asjast, s. t olulistel, valusatel, mahavaikitud teemadel. Kuulates inimesi, kes peaksid täna asjast rääkima, tekib ajuti tunne, nagu topiks keegi sulle taas vatti ning udusulgi hingekurku. . . .
Asjad ? see on esemete ja…
-
Jüri Vilmsi surma kohta on Seppo Zetterbergi raamatu põhjal siin-seal juba üht-teist öeldud, kuid teost ennast hinnatud võrdlemisi napisõnaliselt. Väita, et Eesti ajaloolastel pole kerge kiita Soome kolleegi, oleks siiski ülekohtune. Pigem näib, et Seppo Zetterbergi uurimus on niivõrd eeskujulikult ning täpselt läbi viidud ja esitatud, et pole kusagilt kriitiliselt kinni hakata. Nii ongi arvustustes, mida olen lugenud, mindud sisu ümberjutustamise peale. On ka lisatud ääremärkusi,…
-
Teadlane saab viidata ikkagi seda, millest dokumendis tõepoolest juttu. Aga 20. septembri valitsuse koosolekust kirjutab Ilmjärv: ?Koosoleku protokollis nimetatakse ainult kolme vastuvõetud otsust? Protokollist ei nähtu, et koosolekul oleks arutatud Nõukogude Liiduga sõlmitavat kaubanduskokkulepet või välisministri visiiti Moskvasse.? Kolmel protokollileheküljel (Ilmjärv räägib kahest) on aga kokku 13 valitsuse otsust. Natuke edasi ta kirjutab: ?20. septembriga on dateeritud veel üks dokument: peaminister Eenpalu, välisminister Selteri ja riigisekretär…
-
Sektsioonis ?Kohad ja protsessid? keskenduti kultuuriliste keskkondade tekkimisel ja muundumisel ilmnevatele semiootilistele protsessidele, paigasemioosile ning kultuurilise keskkonna ajalisele ja ruumilisele tingitusele. Samuti juhiti tähelepanu paigaspetsiifiliste tähenduste kuhjumisele ajas ning sellest tulenevalt interpretatsioonide paljususele, erinevuste kasvule. Üheks olulisemaks ettekandeks saidki Kalevi Kulli, Kaie Kotovi ja Riste Keskpaiga diversiteeti kui väärtust omaette tähtsustavad ?Süvaökoloogia teesid? (?Semiotic fundamentals of deep ecology?). Teesides on postuleeritud elu kui sellise semiootilisust, tõdetud…
-
Lokusoo küla, millest alljärgnevalt juttu tuleb, ei ole võimalik üheltki kaardilt leida, kui, siis ainult Kadrina valla ja Lääne-Virumaa maavalitsuse katastrikaartidelt. Vahepeal on Lokusoo küla olnud jaotatud kaheks naaberkülade Kihlevere ja Võipere vahel ja alles hiljuti on see eraldi üksusena tähistatud. Tänaste elanike teadvuses ja kõnepruugis ei ole aga ennistatud küla nimi kinnistunud, sest vahepealsed aastad on oma töö teinud ja iseseisva üksusena ei suuda küla…
-
Fotonäitus ?MÄÄRATUD ASUKOHAD? Y-galeriis kuni 3. X. Kuraator RAEL ARTEL.
Stereotüüpse ettekujutuse järgi peaks keskkonnateemaline kunstiteos kujutama kurja, mida inimene teeb loodusele: haisvad, kuid värvikirevad prügimäed, mullitavad solgitorud, tossavad korstnad, sinised tuhapüramiidid, mürgitatud väljad, surnud loomad, oma hoolimatuse tõttu virelevad inimesed. Kuid ?Määratud asukohad? on pigem lugu sellest, kuidas hääbuv inimühiskond annab taas teed ürgsele kõikvõimsale loodusele.
Kõige tagumises saalis on Piret Räni fotoinstallatsioon ?Õhuke kiht…
-
Rahvusvahelise konverentsi ?Kultuur, loodus, semiootika. Kohad IV? üks peaesineja oli Aberdeeni ülikooli sotsiaalantropoloogia professor Tim Ingold, kes on praegu maailmas inimese ja keskkonna suhete alal üks juhtivaid mõtlejaid. Ingold alustas oma teaduslikku tegevust 1970ndatel skolt-saamide uurimisega, hakkas aga peagi huvi tundma üldisemate probleemide, inimeste ja loomade suhete antropoloogia ning evolutsiooni mõistmise vastu eri teadusaladel. Käsitledes inimese eriomaseid tunnuseid kõnet ja tööriistade valmistamise oskust, jõudis ta keele…
-
Lasteraamat on nähtavale heterogeensusele vaatamata siiski näide metakommunikatiivsest tervikust, milles prototeksti täiendab rida verbaalseid ja visuaalseid metatekste. Kui kultuuris on ühe prototeksti metakommunikatiivsed seosed tavaliselt ruumis lahutatud ja neid seob aeg ehk kollektiivne kultuurimälu, siis raamatus kui kultuuritekstis on võimalik luua ruumiline ja ajaline ühtsus. Filmi puhul tuleb aga esile mitu olulist aspekti.
Esimene seostub prototeksti küsimusega, sest sama pealkirja all võib olla mitu versiooni ning…
