-
Sektsioonis ?Kohad ja protsessid? keskenduti kultuuriliste keskkondade tekkimisel ja muundumisel ilmnevatele semiootilistele protsessidele, paigasemioosile ning kultuurilise keskkonna ajalisele ja ruumilisele tingitusele. Samuti juhiti tähelepanu paigaspetsiifiliste tähenduste kuhjumisele ajas ning sellest tulenevalt interpretatsioonide paljususele, erinevuste kasvule. Üheks olulisemaks ettekandeks saidki Kalevi Kulli, Kaie Kotovi ja Riste Keskpaiga diversiteeti kui väärtust omaette tähtsustavad ?Süvaökoloogia teesid? (?Semiotic fundamentals of deep ecology?). Teesides on postuleeritud elu kui sellise semiootilisust, tõdetud…
-
Lokusoo küla, millest alljärgnevalt juttu tuleb, ei ole võimalik üheltki kaardilt leida, kui, siis ainult Kadrina valla ja Lääne-Virumaa maavalitsuse katastrikaartidelt. Vahepeal on Lokusoo küla olnud jaotatud kaheks naaberkülade Kihlevere ja Võipere vahel ja alles hiljuti on see eraldi üksusena tähistatud. Tänaste elanike teadvuses ja kõnepruugis ei ole aga ennistatud küla nimi kinnistunud, sest vahepealsed aastad on oma töö teinud ja iseseisva üksusena ei suuda küla…
-
Fotonäitus ?MÄÄRATUD ASUKOHAD? Y-galeriis kuni 3. X. Kuraator RAEL ARTEL.
Stereotüüpse ettekujutuse järgi peaks keskkonnateemaline kunstiteos kujutama kurja, mida inimene teeb loodusele: haisvad, kuid värvikirevad prügimäed, mullitavad solgitorud, tossavad korstnad, sinised tuhapüramiidid, mürgitatud väljad, surnud loomad, oma hoolimatuse tõttu virelevad inimesed. Kuid ?Määratud asukohad? on pigem lugu sellest, kuidas hääbuv inimühiskond annab taas teed ürgsele kõikvõimsale loodusele.
Kõige tagumises saalis on Piret Räni fotoinstallatsioon ?Õhuke kiht…
-
Rahvusvahelise konverentsi ?Kultuur, loodus, semiootika. Kohad IV? üks peaesineja oli Aberdeeni ülikooli sotsiaalantropoloogia professor Tim Ingold, kes on praegu maailmas inimese ja keskkonna suhete alal üks juhtivaid mõtlejaid. Ingold alustas oma teaduslikku tegevust 1970ndatel skolt-saamide uurimisega, hakkas aga peagi huvi tundma üldisemate probleemide, inimeste ja loomade suhete antropoloogia ning evolutsiooni mõistmise vastu eri teadusaladel. Käsitledes inimese eriomaseid tunnuseid kõnet ja tööriistade valmistamise oskust, jõudis ta keele…
-
Lasteraamat on nähtavale heterogeensusele vaatamata siiski näide metakommunikatiivsest tervikust, milles prototeksti täiendab rida verbaalseid ja visuaalseid metatekste. Kui kultuuris on ühe prototeksti metakommunikatiivsed seosed tavaliselt ruumis lahutatud ja neid seob aeg ehk kollektiivne kultuurimälu, siis raamatus kui kultuuritekstis on võimalik luua ruumiline ja ajaline ühtsus. Filmi puhul tuleb aga esile mitu olulist aspekti.
Esimene seostub prototeksti küsimusega, sest sama pealkirja all võib olla mitu versiooni ning…
-
Milline oli eksiilvalitsuse staatus poliitilisest vaatenurgast? Milleks ta loodi? Milline oli tema legitiimsus Eesti poliitiliste jõudude silmis nii eksiilis kui kodumaal? Kuidas kujundasid oma suhtumise eksiilvalitsusse taastatud Eesti Vabariigi poliitilised jõud?
Eksiilvalitsuse loomine
Enn Nõu artikkel ?Eesti pagulasvalitsus 1944 ? 1988: 44 aastat riiklikku pagulaspoliitikat? (Akadeemia 1990, nr 2) annab eksiilvalituse loomisest põhjaliku ülevaate. Seetõttu ei keskendu me eksiilvalitsuse loomise protsessile, vaid vaatleme, kuidas eksiilvalitsuse loomine ja tegevus…
-
Objektiivsusest loobumine on meedias süvenev trend. Nagunii peab suur osa avalikkust meediat poliitiliste jõudude hääletoruks ja ajakirjanikud ise ei viitsi sellele enam vastu vaielda. Ka mitmed raadio saatejuhid ei vaevu juba mõnda aega teesklemagi erapooletust.
Nii ütlesid ka Rein Lang ja Eiki Nestor ?Olukorrast ajakirjanduses? avasaates (5. septembril Raadio Kukus südapäeval) välja, millisest erakonnast kumbki tuleb. Loomulikult polnud see kellelegi uudiseks, aga see ?pihtimus? oligi rituaal,…
-
Kindlasti on võimalik ajutiselt toetada loodavat või kriisi sattunud eriala, kuid vastutustundlik ülikool ei saa rajada eriala arengut nii ebakindlale alusele. Seetõttu on loomulik, et prof M. Ehala ülemus rektor M. Heidmets (EPL 30.VIII) eeldab, et ikkagi just Eesti riik ?panustaks /. . . ./ kahele keskusele?. Mis tähendab kas RKT suurendamist või ümberjagamist, mida minagi väitsin. Eesti üliõpilaskandidaatide arv hakkab lähiaastatel langema ja aastaks 2012 on neid praegusega…
-
Islamifanaatikud õhutavad vaenu ja tahavad viia meid tagasi keskaega. XX sajandi lõpu genotsiidisündmused Balkanil on tõestanud ilmekalt, milleni võib viia usuline jäärapäisus ja konfrontatsioon. Islami fundamentalistidele meeldiks näha kokkupõrget, nagu vanadel headel aegadel, kristlastest uskmatutega. Võitlus ristisõdijatega ongi nende mõttemall. Ja hull on, kui tsiviliseeritud XXI sajandi õhtumaa inimesed hakkavad Ameerika fundamentalistidest kristlaste kombel rääkima ristisõjast ja Kurjuse jõududest nagu president Bush. Sellega laskume ajatolladega samale…
-
?Ükskõik kes, mitte ainult. . . .?
Kerryle paistab saavat saatuslikuks tema pikk poliitikukarjäär. Kakskümmend aastat senatis. Vaadakem kasvõi eesti poliitikuid ja mõelgem, kes on mingis küsimuses kui palju vahetanud seisukohti. Praktiline elu sunnib ka korralikke poliitikuid oma arvamusi korrigeerima. Aga näe, presidendivalimistel kaevavad vastased kõik üles.
Miks Kerry oma sõjavastasusega nii kaua viivitas? Kerry on sattunud tänamatusse rolli. Esiteks on liiga selgelt tunda teatavate gruppide ootust, et ?ükskõik kes,…
