-
Eesti taastõusmine maailmakaardile ja suhteline majanduslik edu on sageli tekitamas kujutlusi, nagu oleksime suuremad kui tegelikult, näiteks nagu võiksime kõiges jäljendada endast suuremate rahvaste kultuuri- või hariduspoliitikat. Pole õige unustada, et väike rahvuskultuur vajab enda säilitamiseks erilisi meetmeid, aga mõnikord ka loobumisi. Kahtlemata oleks tore vähemalt kahe enam-vähem võrdselt võimeka teadusülikooli olemasolu, aga ressursside piiratus on tõsiasi. Eriti kallid on loodusteadused ja arstiteadus ning nende täiemahuline…
-
Lihula sündmused pole siiski pretsedent Eesti poliitilises elus. Sattus ju Eesti osalema Iraagi sõjas samuti vaid ühe (1) välisministri poolsalaja vastuvõetud otsuse tõttu. Nii ei peakski Lihula jant meile väga suur üllatus olema. Nii mõnigi kord on juhtunud, et tuletõrjujad jäävad tule kustutamisega hiljaks ja maja, mida muidu veel päästa oleks saanud, põleb vundamendini maha. Ent ennäe imet: kui vastu õhtut antakse politseile käsk likvideerida üks…
-
Mõnel läheb tõesti kenasti. Tuntud ausambast ja muustki on Lotmanil mõistvaid ja mõistlikke mõtteid. Ei usu siiski, et Lihula kandi või terve Eesti rahva hoiakuid heaolus suplemine kujundanud on. Meenub, et Res Publica tuli võimule tänu sellele, et suur hulk valijaid ei suutnud end ühegi senise parteiga identifitseerida. Just ?karjuvate probleemide? üleskorjamine ja lubadus need lahendada tõi kaasa suure valimisedu. Et ongi lahendatud?
Enam kui poliitikute sotsiaalne…
-
Regilaululisi projekte on meil varemgi olnud. Kreutzwald kirjutas omal ajal ?Kalevipoja?, mis kippus samuti regivärsis lugu rääkima. Seda lugu oli siis väga vaja, kuid paraku juhtus, et eesti rahvast omas ajas kõvasti tiivustanud identiteeditekst ei kukkunud luuleliselt välja kõige ?õigem?, vaid sattus kohe paremate värsitehnikute tule alla. Mis sest, et need kritiseerijad ei suutnud ise samuti luua rahvale ?Kalevipojaga? võrdselt kordaminevat lugu. Lugusid meist endist on…
-
Kas ajalookirjutus on teadus või draama?anr? Magnus Ilmjärve raamatu ?Hääletu alistumine? ilmudes võis arvata, et ajalookirjutuse ülesandeks ongi pakkuda võimsaid tundepuhanguid. Hea ajalooraamat oleks nagu hea romaan, luulekogu, film või teatrietendus, millega kokkupuutumine vallandab indiviidis kirgi ja emotsioone tekitavad hormoonid. Kuni need pole kehas saavutanud endist tasakaalu, on indiviidil tunne, et ta puutus kokku millegi erilisega ? elamusega.
Tartu ülikooli ajalooõppejõu Olaf Mertelsmanni toimetatud Balti riikide sovetiseerimist…
-
Maapagu/eksiil ? sõnad, mis on valitud Tallinna XIII graafikatriennaali tunnussõnadeks, on erakordselt suuremahulised, tähendades nii lahkumist kui jäämist, kodumaad kui kodumaatust, avatust kui sulgumist. Eksiili mõistame enamasti kui füüsilist lahkumist sünnimaalt, aga see võib olla ka vaimne pagulus, äraminek, kui jäämiseks puudub põhjus. Eksiili tähendus on rahvati erinev: on riike, kust on mindud, ja riike, kuhu minnakse. Iirimaa ja Prantsusmaa kõnelevad eksiilist erinevas keeles. On riike,…
-
Olen siiralt veendunud, et aastail 1940 ? 45 bol?evismi vastu sõdinute ning Eesti iseseisvuse taastamise eest võidelnute mälestusmärgi autor soovis parimat ? ka parimat monumenti kui kunstiobjekti ?, kuid praeguse tulemuse juures võib seda hinnata kui hea tahte avaldust, abitut sõdurikujutist. Autoril on meeles mõlkunud eelkõige kaunis saksa munder, sest arusaam mehelikust mehest kui militaarsest kangelasest kipub tavateadvuses stereotüübina siiani püsima. Lihula mälestusmärk on ilus autsaideri…
-
Vabaduse platsil keerati suvelõpupeol auto kummuli. Otse Falcki turvameeste silme all, pasundas meile press. Eks ta ole.
See-eest punkaktivisti Toomas Kaljumaa korraldatud ?Tere, kool!? (esimene selle seeria üritus toimus juba 1996), mis suunatud alternatiivse kultuurkonna noortele ? kohal oli nii punkareid, metalliste, skinhead?e kui niisama ?linnarahvast? ? möödus rahulikult. Ometi algatati säälgi hää mitu väärteomenetlust ja tehti õllepurgist rüübanuile trahvi. Kuigi, võrreldes noorteüritustega üldiselt, oli sündmus hillitsetud…
-
-
Hiljuti uuendasid oma nägu Postimees ja Päevaleht, sama plaanib teha Ekspress. Kas Sirp üritab teistega sammu pidada?
Arvan, et mitte. Sirp käib ikka omapäi. See, et mitmed lehed on otsustanud peaaegu üheaegselt kujundust muuta, näib olevat kokkusattumus − on ju nende layout?ide iga üsna erinev. Sirbi kujundus on seejuures üks vanemaid ja vastupidanumaid. Süsteemi kauane toimimine räägib vaid eelmise maketi autori Martin Pedaniku ja lehe kujundaja Piia…
