-
Artiklis ?Klassitsismi tagasitulek? (Areen 29. VII) diagnoosib Linnar Priimägi klassitsistlike ilmingute tärkamist Euroopa kunstielus: ?Pärast ?moodsa kunsti? laine laugumist Euroopas kasvab, esiteks, niihästi klassikalise kui ka klassitsistliku kunstipärandi populaarsus, teiseks, kunstiteaduses taasärkab huvi klassikalise, teosekeskse kunstiteooria vastu, ja kolmandaks, tekib kunstiloomes uusi stiihilisi suundumusi, mis oma esteetilistes alustes kaugenevad modernismist ja lähenevad klassitsismile.?
Klassitsistlik pärand
Uute või taastärkavate suundumuste tuvastamine ja mõtestamine kunstimaailmas on provintslastele…
-
Paljud ?Kantava kogemuse? näituse tööd ja ka konverentsi ettekanded keskenduvad isiklikule ruumile ja kogemusele, analüüsides emotsioonidest tulenevaid seisundeid ja situatsioone ning pakkudes neile lahendusi. Uuritav personaalne kommunikatsioon lubab vaadelda ?kantavat kogemust? kui intiimset fenomeni. Teised kunstnikud kasutavad oma teostes jälgimis- ja pealtkuulamis- ning -vaatamistehnoloogiaid, kogudes keskkonna informatsiooni nagu müra, saastatus, valgustingimused, manipuleerivad sellega või lihtsalt edastavad pildi, mida kandja näeb, tunneb. Tehnoloogiaga integreeritud mood annab kandjale…
-
Maailmakongress deklareeris, et on nende rahvaste valitsustest ja poliitilistest parteidest sõltumatu foorum, mis seab endale ülesandeks valitsusvälise organisatsiooni staatuse saavutamise ÜROs. Samuti deklareeriti, et kongress on võrdõiguslike sugulasrahvaste vabatahtlik ühendus, mis on lülitunud üle-euroopalisse julgeoleku- ja koostööprotsessi ning juhindub inimõiguste ülddeklaratsioonist rahvusvähemuste ja põlisrahvaste õiguste alal. Soome-ugri rahvaste II maailmakongress peeti 1996. aasta augustis Budapestis. Eesmärgiks seati kindlustada kõigile soome-ugri rahvastele rahvuse enesemääramise õiguse realiseerimine tegelikkuses…
-
Muutuste märgid
Viimase paari aasta uut kvaliteeti näitavad poliitilise ajaloo uurimused ja arenev mõttevahetus on põnev. Näib, et Eesti ajaloo uurimise oma kägistusse pressinud ?mütoloogilised narratiivid? on hakanud murenema. Vähemalt 20-30ndate aastate kohta on nüüdseks raiutud raamatuteks arvukalt mitut tüüpi uusi teadmisi (Tõnu Tannbergi, Eero Medijaise, Jaak Valge, Magnus Ilmjärve jt. uurimused, koguteos ?Sõja ja rahu vahel? jne.), mis kuidagi ei sobi ?kuld ajastutest?, ?rahva-isadest? jne.…
-
Puberteeti iseloomustab maksimalism ja sellega kaasnev identiteedikriis. Välispoliitilises puberteedis ilmneb see soovina end kiirelt maailmapoliitika jõujoontel paika panna, soovina valida üks ja tõrjuda teist jõukeskust. Ja siis hirmuna, et äkki osutub valik vääraks ning võibolla tuleks sihikule võtta mitu jõukeskust korraga. Igal juhul tundub kesktee puberteedieas igav ja hall. Sellel komberdavad ainult nohikud.
Juba teist aastat järjest kirjeldab Eesti välispoliitilist puberteeti ingliskeelne artiklikogumik ?Eesti välispoliitika aastaraamat?,…
-
Moore?i film pani mõtlema Eesti ühiskonna mentaliteedimuutuste üle. Meedias kajastub pinnavirvendusi: poliitikute populaarsus, kas ilmateadet uskuda või mitte. . . . Missugused on meie põhihoiakud ja põhiväärtused? Mis on meis püsiv ja mis muutunud, mida pidada omaks ja mida olemusvõõraks? Ja sellest tulenevalt ? missugust riiki me tahame? Paraku on nende tõsiteadmiste asemel Eesti elu kujundanud imporditud müüdid ja pooltõed, ?reaalpoliitika? ja selle mõjul edenev (enese)tsensuur. Võib arvata, et…
-
W. Shakespeare
Undi uue raamatu pealkirjast lähtuvalt peaks arvustaja tuletama ka peaaegu et ainumõeldava pealkirjavõimaluse oma loole: Theatrum M. Undi. Kuid sellist sõnamängu on juba kasutatud. Pärast käesolevagi köite kontekstis aktuaalse teatriromaani ?Via regia? (1975) ilmumist kirjutas Marju Lauristin nii seda teksti kui ka eelnenud Undi loomingut käsitleva suurepärase essee, milles Undi autorimaailm ristitigi kahemõtteliselt ?Theatrum M. Undi? (Looming 1975, nr. 10). Ilmselt on sellest inspireeritud ka…
-
Toetus sallivusele ja seksuaalsetele vabadustele on siin teisejärguline. On ju teada, et perversioonile leidub koht üldse vaid teatava korra repressioon, tingimustes ning sagedasti tekib mõnu, jouissance lacanlikus tähenduses, ?sealpool mõnuprintsiipi?. Laiaulatuslik seksuaalne vabastus ei tööta naudingu kättesaadavuse huvides, vaid täiesti võimalik, et ühtäkki hoopis vastupidi.
Ometi, siin nilbel maal, kus seksuaalsus on tähenduslikustatud eelkõige kui vibraatori-Vilbade ja ei-loe-raamatuid-jüride meesðovinistlik eneseusu alalhoidja, rikkuse ja jämelõualisuse kanalisatsioon,…
-
Hea küll, lihtsalt väga rumal jutt ühe koolijuhi suust, mis näitab, et inimene ei ole valgustusaadetest, millest üldhariduskoolide laiem levik üldse kunagi alguse sai, siiani aru saanud. Aga hullem veel: tegu on ühemõtteliselt selge üleskutsega vihkamisele ja vägivallale! (Või kas, kas keegi suudab ette kujutada süütu inimese isoleerimist ühiskonnast ilma vägivallata?)
Õnneks sain mina omal ajal aabitsa, kus polnud sõnagi liigisäilitamise kohustusest ega instinktide ülimuslikkusest inimeseks…
-
Ütlen ausalt, et ma ei tea täpselt, kuidas peaks jumalikest asjadest kõnelema. Pealegi on olemas jaburalt tark kõnekonks, et oluline ei olegi see, mida meie Jumalast mõtleme, vaid see, mida Jumal meist mõtleb. Aga nii monumentaalset loogikat(?) ei suutnud lõpuni imiteerida isegi mitte Sherlock Holmes, kuigi ta tegeles muu hulgas ka selle probleemiga. Nimelt Holmes, kes nägi ühes novellis (?Laevastikuleping?) roosi, asus aquinothomaslikult arutlema, et see…
