-
Püüan meenutada, kas enne euroreferendumit rääkis mõni erakond selgesti, et need ja need asjad lähevad kohe nii ja nii palju kallimaks. Võimalik, et eksin, aga mu meelest räägiti ikka üldiselt. Ja targasti tehti, tuleb välja. Kui keegi oleks julgelt öelnud, et suhkrukilo tõuseb viielt kroonilt seitsmeteistkümnele, siis me võibolla polekski ELis.
Asi on ohtlik, sest kui rahvaküsitlusele pannakse ka uus ELi põhiseadus, siis praeguste meeleolude…
-
1990. aastaga võrreldes on laste arv praeguseks kahanenud peaaegu kaks korda: 350 000-lt 190 000-ni. Isegi kui see langus kohe peatuks, levib kahanemine aastatega piki rahvastikupüramiidi ülespoole ning jõuab 60 aastaga selle tippu1. Eluea pikenemise ja selle tõttu, et eestlased oli enne 1990. aastat aeglaselt kasvav rahvas, on pensionäride arv pidevalt suurenenud ning see jätkub mõnda aega. Seni loodab järjest kasvav arv pensionäre saada oma järjest…
-
Ilusa mõttega positiivse omamüüdi vajalikkusest algas ka üks Jaan Krossi arvamus (EPL 7. VI). Miskipärast lõppes see tungivate soovitustega sulanduda kas Pätsi 1940. aasta või Gustav Suitsu 1917. aasta ideede kohaselt ? ja saada soomlaseks (?). Eestlaste sulandumise unistuses on üllatavat järjepidevust. On iseloomulik, et ka integratsiooni paljudest tähendustest valitakse eksimatult just sulandumise, kellekski teiseks saamise tee. Lahkesti ja ?humanistlikel kaalutlustel? näiteks kas või omaenese keeleruumi…
-
Me võime peaaegu lõputult kujutada teemasid, millest Barthes praegu oleks võinud kirjutada. Näiteks Michael Jackson või see, kuidas muudetakse esteetiliseks mustanahaliste sportlaste higi Nike reklaamidel. Või miks ka mitte Res Publica või too müüt, et Eesti naised on nii ilusad. Aga kuna Barthes ise neist asjadest kõnelda enam ei saa, siis võime me seda ise proovida. Tema annab intellektuaalse keele ? isegi kui me tema semiootilist…
-
Veel üks kõrvutus, leitud 3. juuni Äripäevast. Eksisteerib asutus, kümme aastat riigile absurdselt kõrge hinnaga ja avaliku konkursita autonumbreid valmistanud AS Number, mille üks omanik on teede- ja sideministeeriumi ekskantsleri Ruth Martini elukaaslase (NB, mitte abikaasa!) Enn Sarapi poeg Toomas, kes on koos isaga ka kõnealuse aktsiaseltsi neljaliikmelises nõukogus. On selgunud, et üle kolme miljoni krooni dividende teeninud ASi tegevus võib sisaldada ?kuriteo tunnuseid?. Jah, Kaevatsi…
-
Aga kas see objektiivsus on tõeline?
Mu meelest on iseennast imetlev, piitsutav, kadetsev jne. eesti ajakirjandus lähemal ajakirjanduse tõsiolemusele kui nn. objektiveeriv lääne press. Kas ma üht saksa või rootsi lehte lugedes ikka tajun tegelikku objektiivsust või puistatakse mulle puru silma, sest ma ei mõista ei tausta, kujundeid ega stiilierinevusi? Pisutki süvenedes ja heade sõprade abi kasutades võib üsna ruttu aru saada, et objektiivsus on suuremalt…
-
Sama kehtib ka saksa eliidi suhtes. Hitler ei tulnud võimule üksnes alandatud rahva revanðistlikke kirgi valimisteks üles küttes, vaid ka saksa tööstus- ja pangaeliidi toel. Kas haritud ja rafineeritud mehed tõesti ei mõistnud, milline viitsütikuga pomm on peidus natside inimvaenulikus teoorias?! Ei, nad olid sama kanapimedad kui vene intelligentsed härrad sajandi algul. Kes siis muu kui saksa eliit kannab vastutust selle eest, et ida poolt tulnud…
-
Sellises kunstikontekstis on muutunud ka kaasaegse kunstiga tegelevate institutsioonide roll. Nad pole enam lihtsalt kunsti näitamise kohad, vaid eelkõige tootjad. Just nemad määravad selle, mida väärtustatakse selle kaudu, milliste kunstnikega nad töötavad, mida nad näitavad jne. Kuraatorid on need, kes loovad mingisugustki selgust äärmiselt mitmekesises ja rahvusvahelises kaasaegse kunsti pildis ühte või teist nähtust näituste kaudu avades. Kaasaegsest kunstiinstitutsiooni peaks võrdlema seega rohkem teatri või Eesti…
-
Teine, põhimõtteliselt erinev seletus ei näe rahva poliitikavõõrust dramaatiliselt, vaid positiivse normina. See ütleb, et iga normaalse inimese mõte liigubki vaid kodu, kõrtsi ja kapsamaa vahel, olmelises ja seltskondlikus lähiruumis. Selle versiooni elitaarsem võrdkuju on veiniklubi või tüüp glamuuriajakirjast, elumõtteks nahahooldus, autod, söömine-joomine ja ðoppamine. Probleemitsev või lihtsalt ?suures plaanis? mõtlemine on tolle muretu hedonistliku eluvaate kontekstis vaid märk ?probleemitseja? isiklikest muredest ja saamatusest.
Nende…
-
Prof. Mittelstrass, te olete teinud hiilgavat akadeemilist karjääri ning olete aktiivne mitmetes akadeemilistes ning teaduslikes organisatsioonides. Kõige seast, mida te teete ning kus osalete, torkab silma üks eriti tähelepanuväärne ja huvitav institutsioon: 2002. aastast olete Londonis asuva Academia Europaea president. Milles seisneb selle organisatsiooni tegevus ning millised on sealjuures teie ülesanded?
Akadeemia loodi aastal 1988 Euroopa teadusministrite ja Londonis asuva Royal Society poolt. Organisatsiooni sooviks on…
