-
Küll aga saab seista selle eest, et kultuuri rahastamises valitseb oma sõltumatu loogika ja kultuuripoliitikud oma ?monumendid? pigem ikka enda leidlikkuse ja initsiatiivi kui kultuurirahastamise täieliku riikliku allutamise toel püsti panevad. Senised kultuuriministrid on aga üritanud rõhutada valitsuse ja ministri vastutust kogu kultuuripoliitika eest ja püüdnud järjekindlalt minimeerida laiemapõhjalise otsustamise osakaalu ja iseseisvust. Väljendugu see siis ministeeriumi töötajate kultuurkapitali nõukogudesse määramises või juba ette ära otsustatud,…
-
Maailmast kostab mõnda aega fanfaarihõiskeid, et külm sõda on lõppenud. Sel puhul meenub mulle ikka, kuidas Lennart Meri oma esinemistes enne Vene vägede Eestist väljaviimist kordas ceterum censeo?na, et Teine maailmasõda pole ühel Euroopa killul lõppenud. Tekib vägisi tahtmine teda matkida, et ka külm sõda pole Läti ja Eesti jaoks lõppenud.
Jah, topelttolle ei ole. Aga seda ei saa serveerida mingi enesekohase umbmäärasusena, justkui need…
-
1989. aasta rahvaloendusega võrreldes on tunduvalt suurenenud armeenlaste, aserite, t?et?eenide ja n.-ö. teiste Kaukaasia rahvaste arv. Samas väheneb kiirelt mordvalaste, ukrainlaste ja valgevenelaste arvukus. Valdav osa neist saab omal soovil ja Venemaa ?abil? venelasteks. Ja kui nüüd küsida, kus on hiinlased, siis võib näha, et kardetud hiinlasi nende Venemaa n.-ö. suurrahvaste seas pole. Ametlikult elab seal 2002. aasta rahvaloenduse järgi hiinlasi vaid 35 000. See aga…
-
-diskursuse objektide kohati liigset killustumist, rohkem või vähem universaalsete seletusmudelite (marxism, strukturalism) kadumise järelmõjusid ega iseenesest positiivse tähendusega relativismi põhjustatud kasvavaid kahtlusi. Kas tänapäeva ajaloolane võib veel taotleda õigust sõnastada osa mineviku ?tõest?? Kui lugeda üle Marc Blochi ?Ajaloo apoloogia ehk ajaloolase amet? (kirjutatud 1942 ? 1944), mille autorit ei saa paremagi tahtmise korral kahtlustada järeleandmises positivistliku ajalooteaduse illusioonidele, siis on hämmastav tõdeda, kuivõrd kaugel on…
-
Rahvuslikud huvid ja peldik, fekaalide lõppjaam? Huvitav, värske seos. Aga mõneti salapärane. Esiteks, peldik nimega Eesti Vabariik ju ongi juba Euroopa Liidu nimelise ideaalse katedraali osa. Koos sellest tulenevaga. Teiseks, kui siiski ei ole ja mingi arhitektuuriline avantüür alles plaanis, siis mis on pahade nimi? Ei ole kuulnud, et meil mingi vägev üldrahvalik kemmerguprojekt oleks kooskõlastatud. Igal Brüsselisse püüdlejal kuuldavasti omad mured: kuhu naine ja kass…
-
Milles nende manifesteerivus kõige selgemalt ilmneb? On kaks põhilist utoopiat, kui kõneks tuleb virtuaalse reaalsuse (küberruumi) ja subjekti suhe; ?kollektiivne aju? on kontsentreerinud need kahte lausesse oma kirjutise lõpus: ?Uus elu väljub informatsioonimerest. Avatud identiteediga masin.? Utoopia üks versioon on n.-ö. neojungiaanlik või new age?ilik: oleme muutuste lävel, sünnib uus inimene (?informatsioonimerest?); meil on kollektiivne aju, ühine intellekt, võrk, millesse kuulume (rõhutan, et ka Tomberg/Luuk/Walden kasutavad…
-
Välisesinejatena tutvustasid oma kogemusi kultuurielu korraldamisel Euroopas Lars B. Andersson Uppsalast Rootsist ning Alessandro Bollo ja Stefano Bottoni Ferrarast Itaaliast. Kõik kolm esinejat on seotud ka konverentsi korraldamist rahastanud Euroopa Liidu raamprogrammi ?Kultuur 2000? toetatud projektidega ?Kohaliku festivali muutmine rahvusvaheliseks? ja ?Tartu-Turu kultuurisild?, mille käigus sai kaheksa Eesti festivali korraldajat osaleda kasulikel koolitustel koos partneritega Eestist, Soomest, Rootsist, Venemaalt ja Itaaliast. Konverentsil esitleti ka projekti tulemusena…
-
Alustagem tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise küsimusega. Eestis on väideldud selle üle, kas koondada kultuurielu suurtesse linnadesse või panustada rohkem regionaalsesse arengusse; ja samamoodi on linnades (nagu Tartus) väideldud, kas eelistada suurte kultuurikeskuste rajamist või linnaosade elu hoogustamist. Milline on suhtumine Euroopas?
Üht kindlat suhtumist pole, on palju erinevaid lähenemisi. Tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise vahel tuleb leida tasakaal, mis arvestab Eesti asjaolusid, näiteks asustuse hõredust väljaspool linnu. Inimestel, kes…
-
Õnneks andis Euroopa Kunstipärandi Foorumi president Dragan Klaic oma esinemises aimu ka päris kultuuripoliitikast. Ka sellest, kui miniatuurselt väike osa on kultuuril Euroopa Liidu eelarves ? promillides, mitte protsentides! Ehk just liituvad väikeriigid saavad seda osa suurendada, kuid selleks tuleb vältida mitmeid Euroopas läbi põetud ja alles põetavaid väärarvamusi, mitut aegunud poliitikat. Mõistagi oleks ennatlik ka Klaici puhul üldistusi teha. Tegu on siiski meiegi jaoks tuntavalt…
-
I
Mais 2004 said Euroopa Liidu järjekordseteks täisliikmeteks neli Kesk-Euroopa endist nn. sotsialismimaad, kolm NSV Liidu endist nn. liiduvabariiki, üks Jugoslaavia FV osariik ja kaks Vahemere saareriiki. Teise maailmasõja järgsele Euroopa lõhestatusele kaheks vastandlikuks leeriks tõmbas too triumfaalne ühinemine lõpliku ning pöördumatu risti peale.
Paraku ei lasknud argipäev ennast kaua oodata. Kahekümne viiest tükist kokku õmmeldud lapitekk ei osutunud ? eriti esimestel aastatel ? kuigi…
