-
Muidugi tundub see väga ebaökonoomne, energia raiskamine ja ebamõistlik. Aga Iraak ongi minu jaoks viimase aja suurejoonelisemaid tõendeid sellest, et inimeste ja riikide käitumist ei juhi mõistus, vaid kõik muu, eelkõige aga uhkus ja eelarvamus. Valgustuslik mõtteviis on alati lootnud, et inimesed käituvad valesti, sest nad ei tea, mis on õige käitumine. Näidake neile õiget teed ja nad käituvad õigesti. Tühjagi.
Seoses sellega ei saa mööda…
-
Mullu ilmunud ja juba kaheksasse keelde tõlgitud raamatu ?Terror ja liberalism? autor ning läinud reedel Tallinnas esinenud Paul Berman usub, et liberaalset demokraatiat on aktiivselt tegutsedes võimalik levitada üle maailma. Ta samastab radikaalsed islamiliikumised kommunistlike ja fa?istlike totalitaarsete re?iimidega ning arvab, et just seetõttu tajusid idabloki maad paremini nii Saddam Husseinist lähtuvat ohtu kui ka vajadust purustada tema totalitaarne re?iim.
Millal tekkis teil idee, et islamiterroristid…
-
Just sellisena ei ole Esto TV sugugi erandlik, vaid pigem üsna levinud tõelusekirjelduse mudel, mille juured on meedias ja mille põhitunnused ongi vahendatus, libatõeluse tootmine ning ambivalentsus. Matkides ühiskonnakriitilist dokumentalistikat, ei olnud filmi aineks siiski ?elu ise?, vaid sõnalise ja pildimeedia läbinämmutatud standardid: jutlus (poliitiline retoorika ja rituaalid) ja kaklus (provotseeritud vägivallastseenid). Tähelepanuväärseim oli selle materjaliga ümberkäimise meetod ? seestpoolt õõnestamine osatamise, liialdamise ja moonutamise teel.…
-
Välisesinejatena tutvustasid oma kogemusi kultuurielu korraldamisel Euroopas Lars B. Andersson Uppsalast Rootsist ning Alessandro Bollo ja Stefano Bottoni Ferrarast Itaaliast. Kõik kolm esinejat on seotud ka konverentsi korraldamist rahastanud Euroopa Liidu raamprogrammi ?Kultuur 2000? toetatud projektidega ?Kohaliku festivali muutmine rahvusvaheliseks? ja ?Tartu-Turu kultuurisild?, mille käigus sai kaheksa Eesti festivali korraldajat osaleda kasulikel koolitustel koos partneritega Eestist, Soomest, Rootsist, Venemaalt ja Itaaliast. Konverentsil esitleti ka projekti tulemusena…
-
Alustagem tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise küsimusega. Eestis on väideldud selle üle, kas koondada kultuurielu suurtesse linnadesse või panustada rohkem regionaalsesse arengusse; ja samamoodi on linnades (nagu Tartus) väideldud, kas eelistada suurte kultuurikeskuste rajamist või linnaosade elu hoogustamist. Milline on suhtumine Euroopas?
Üht kindlat suhtumist pole, on palju erinevaid lähenemisi. Tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise vahel tuleb leida tasakaal, mis arvestab Eesti asjaolusid, näiteks asustuse hõredust väljaspool linnu. Inimestel, kes…
-
Võib püüda väita, et 11. III polnud ikkagi 11. IX. Aga pole midagi, mis osutaks, et kui Madridis oleks 191 inimese asemel hukkunud neid 10 või 20 korda rohkem, oleks reaktsioon olnud teistsugune. Hispaania aadressil kriitikat juhtinud USA konsensus oli, et tegemist on ohtliku lepituspoliitika ilminguga. Ometi pole olukord nii lihtne ning Ühendriikide reaktsioon näitab muu hulgas, et viimaste aastate lõhe Euroopaga on sügavam kui võrreldava…
-
John Keane?i ?Globaalne tsiviilühiskond?? on fakti- ja nimerohke, pisut hüplikuvõitu argumentatsiooniga monograafia. Selle eesmärk on anda pealkirjas mainitud mõistele selgem sisu, mis aitaks tänaseid poliitilisi tendentse paremini mõista ja homseid sündmusi kujundada. Termini ?tsiviilühiskond? või ?kodanikuühiskond? tänapäevane kasutus pärineb XVIII sajandi mõtlejatelt. Praktilises poliitikas kujunes see mõjukaks ideaaliks peamiselt 1970. ja 1980. aastatel Kesk-Euroopa teisitimõtlejate seas. Tsiviilühiskonna all mõeldakse riigiasutuste ja perekonna vahele jäävat elusfääri, seltsitegevust,…
-
Kuehnelt-Leddihni esseistika on kindlasti külm du?? neile viimastele, kes veel jagasid usku (mis oli kord tüüpiline postkommunistlike maade elanikele), et valimiste fiktiivsus ja sõnavabaduse puudumine on õnne ja vabaduse peamine takistus. Kuehnelt-Leddihni üks peamisi järeldusi on, et tulevikus on väljavaateid vaid kahe partei süsteemil, kusjuures neil on ühine filosoofia ja maailmavaade (lk. 45). Mille poolest see koos autoritaarse ja ebademokraatliku panganduse, tööstuse ja neile toetuva sõjamasinaga…
-
Kulbok näeb meie kultuurimudelit kui elitistlik-säilitavat ja peab selle põhipuuduseks omamaise kultuuritööstuse ahistamist. Nii ?on see osa kultuuritarbijatest, kes meelelahutusele orienteeritud, väga kerge saak globaalsele massikultuuritööstusele. Kuna kultuuri dünaamika on pärsitud ja kultuurielus osalemine piiratud, on elitistlik-säilitav kultuuripoliitika kitsarinnaline ja lühinägelik.? Kena küll, kui kultuuripoliitika oleks nii vägev instrument, et sellega saaks paja teises nurgas eri suppi keeta. Kultuuri seisund paraku sõltub ühiskonna kui terviku seisundist,…
-
CDU/CSU konservatiivsed liikmed vastustasid projekti konstitutsioonilistel alustel ja argumendiga, et Haacke nägemus eeldab varjatult Saksa parlamendi natsionalistlikku olemust, kinnistades seega stereotüüpi, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Sotsiaaldemokraat Hanna Wolfi arvates peegeldub aga Haacke töös natside üleskutse sakslastele 1936. aasta olümpiaks: tuua kõikjalt oma kodumulda Berliini staadionile. Leidus ka otseselt ksenofoobseid väljaütlemisi, et installatsioonile rohelise tee andmisega on valitsus sama hästi kui ?reetnud oma maa?. Sellise vastasseisu kutsus…
