Ütlen algatuseks ausalt, et minu viimane kokkupuude eesti filmiharidusega jääb aastasse 2004, mil lugesin filmi ja video õppetoolis filmiajalugu. Tollal asus õppetool Laia tänava kolmandal korrusel, mingist eraldi majast polnud juttugi.
2004. aastal olin mina sama õppetooli viimasel kursusel. Päris pöörane…
Rein Raud deklareeris pärast poliitikute moraalseteks värdjateks nimetamist vanal turuplatsil kiiresti, et tema nende hulka reaalset tööd tegema ei lähe. Populaarseks said fraas ja fraasi lendulaskja, aga kas see ühiskonnas midagi muutis peale auru kulutamise vile peale, on iseasi.
Kes siis ikkagi on värdjas ja kes moraalne värdjas? Hakkasin meenutama, millal ma kuulsin viimati, et kasutati sõna „värdjas”. Tänapäeval me ju enamasti väldime sellist sõnakasutust. Kunagi…
Ma ei salga, et läksin „Ballaadi” vaatama teatava eelarvamusega, mille olid minus tekitanud kaks isikut. Esiteks Veiko Õunpuu ise oma intervjuuga Postimehe kultuurilisas, mille võis kokku võtta sõnumiks: ise teen, ise vaatan, teie minge metsa, aga enne andke raha. Teiseks üks tuttav, kes ainult oigas ja ütles, et ta tahtis saalist põgeneda juba esimese kümne minuti järel.
Sellise eelhäälestuse peale kujunes mulje ootamatult heaks. Erinevalt Andres Laasikust…
Hõimunädala põhisündmused algavad 14. oktoobril, filmiprogrammi näidatakse Tallinna Kinomajas, BFMi kinos SuperNova ning kinos Artis aga kolme nädala kestel. Tartus demonstreerib hõimunädala filme Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja. Pühapäeval, 27. oktoobril pühendab hõimuteemalistele filmidele Teemaõhtu ETV 2.
Kinomajas oli esimene filmiõhtu juba 8. oktoobril: linastus Valentin Kuigi 1995. aastal vändatud dokumentaalfilm „Lend” (1995). Nii seda kui ka oma varasemaid handiteemalisi filme kommenteeris autor. Sama seansi teises filmis, Liivo…
Selle sügise üheks oodatumaks ja eeldatavalt kassamagnetiks arvatud filmis „Diana” näidatakse legendaarse ja õnnetult hukkunud printsess Diana lugu. „Diana” on esilinastunud järjest septembri teises pooles Euroopa riikides ja jõuab 11. oktoobril järjega ka Eestisse. Kriitika on režissöör Oliver Hirschbiegeli („Allakäik”) filmi täiesti maatasa teinud ja ka publik on suhtunud põlglikult. Juba oma elu ajal ikooniks saanud naine on miljonitel austajatel ehedalt meeles, pildidki veel diivanilaual, neile…
Moodne Lolita-temaatika siin vaadeldavates Seidli ja Ozoni filmides on Nabokovi kujutatust hoopis teistsuguse rõhuga. Nabokov suhtub mõistmist norivasse patustajasse halvakspanuga, paneb meespeategelasele diagnoosi ja süüdistab teda lapsepõlve röövimises. Nüüdseks on Lolita muutunud: ohvrist on saanud häbitu ja süüdimatu nümf. Sama kujutuse teed on läinud ka kaks Eestis hiljuti linastunud filmi: Ulrich Seidli „Paradiis. Lootus” ja François Ozoni „Noor ja ilus”. Oma arutluses tuginengi nendele kahele linateosele…
Kanada filmilavastaja Denis Villeneuve (sünd 1967) ütles kord ühes intervjuus, et tema arvates valivad filmid tema, mitte tema oma filme. See on sümpaatne lähenemine, kus kunstnikust saab pigem vahendaja kui tegija. Ja siiski on mul raske uskuda, et filmi „Vangistatud” sellise vormi ja näitlejate valiku taga ei ole lavastaja teadlikku otsust. Tegu on tema esimese suure eelarve ja suurte staaridega üles võetud looga, milleks andis võimaluse…
Ma tean.
Ma tean nende nimesid, kes vastutavad selle eest, mida nimetatakse riigipöördeks (ja mis tegelikult on rida riigipöördeid, mis loovad süsteemi võimu kaitseks).
Ma tean nende nimesid, kes vastutavad 1969. aasta 12. detsembri Milano verevalamise eest.1
Ma tean nende nimesid, kes vastutavad 1974. aasta esimestel kuudel toimunud Brescia2 ja Bologna3 verevalamise eest.
Ma tean selle „hierarhia tipu” nimesid, kes manööverdasid nii riigipöördeid planeerinud vanu fašiste, esimesed verevalamised oma kätega…
Õigemini peaksin vist ütlema „küllaltki harmooniliseks”, selle tõttu, et tema filmides esineb sageli ilmselgeid konarusi. Mitteprofessionaalidest näitlejate miimika on sageli vulgaarne ja kohmakas, ilmed väljendavad kaamera ees viibimise piinlikkust ja vahel varjamatut lapselikku rõõmu kergetest nilbustest, millesse karakterid sageli satuvad. Vahel on tegelaste näitlemine absurdselt lapsemeelne, vahel jaburalt paatoslik. Filmide montaažirütmid võivad olla hüplikud, kaamera liikumised sisaldada kohmakusi. Stseenid on tihtipeale üles ehitatud üpris juhuslikult ja…
Ajaloosündmustest inspireeritud mängufilmid tekitavad kriitikute ja vaatajate hulgas sageli suuremat furoori kui fantaasiamaailmades aset leidvad väljamõeldised või juba formaadi iseärasuste tõttu tõemaigulised dokumentaalfilmid. Sellistes filmides mängitakse nii väljamõeldiste kui ka ajalooliste faktidega, mistõttu puudub kindel kandepind, mille põhjal filmi üheselt tõlgendada. Ajaloost rääkivad mängufilmid küll ei pretendeeri ajaloolisele tõele, aga võtavad sõna meie mineviku ja oleviku teemadel – väljamõeldiste kaudu „tõe” poole. Selline peataolek innustab vaatajad…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
