-
Kui hull parun, oinas, kukk ja part lendasid
Esimene lühifilm on „Lugu lendavast mõttest”. On maikuu 1820 ja hullu krahvina tuntud Peter von Manteuffel kirjutab kirja õpetatud härradele Tartus, kutsudes neid oma kavandatud lennumasina katsetustele. Talle teeb küll muret, et raskemad linnud, nagu pingviinid, kelle meie oma hea kaasmaalane Bellingshausen Lõunanabalt üles leidis, pääsukestena õhus ei püsi. Bellingshausen võis Antarktise jäävälju näha sama aasta jaanuaris, nii et…
-
Ras Al-Ghul ja Ameerika
Oma uue filmiga on Nolan selle usaldusväärsuse reetnud. Sümpaatselt hämara ning ohtra draamaelemendiga „Pimeduse rüütli” nüüdne järg pealkirjaga „Pimeduse rüütli tagasitulek” („The Dark Knight Rises”) ei ole paraku suurt muud kui üsna tavaline Hollywoodi action, millele keskmisest parema kvaliteedi tagavad vaid Nolani hea käsitööoskus ning suurepärane näitlejateansambel. Ent kunstini küündimiseks sellest ei piisa. Nolani enda ning tema venna kahasse kirjutatud stsenaarium kubiseb kaheldavatest…
-
Festivali teised klassikud on 1990. aastatest. Esimene neist, 1992. aastal valminud „Ihukaitsja” linastub hiljuti meie seast lahkunud soulilaulja Whitney Houstoni mälestuseks. Teatavasti tegi tema surematuks filmis kõlava Dolly Partoni loo „Armastan sind igavesti” („Will Always Love You”) ja tema ekraanipartneriks oli toona oma karjääriredeli tipus Kevin Costner.
Samavõrra ikooniline on armastuse tumedamast poolusest rääkiv 1994. aastal valminud „Sündinud tapjaks”, mis keeras puntrasse suhted filmi lavastanud Oliver Stone’i…
-
Tosinkonda Tony Palmeri filmilavastust nimetatakse šedöövriks. Üks legendaarse telemehe tippteoseid on ligi kaheksatunnine lühisari „Wagner” (1983, peaosades Richard Burton, Laurence Olivier ja Vanessa Redgrave). Mitu aastat ootas lõplikku valmimist „Margot” (2005), intiimne dokumentaalfilm legendaarsest baleriinist Margot Fonteynist (1919–1991). Palju kiidusõnu on saatnud ka suurejoonelist ajaloodraamat „Inglismaa, mu Inglismaa” (1995). Kõrgelennulise elegantsiga filmitud ekraaniloo tinglikuks peategelaseks on hämmastavalt töökas barokkhelilooja Henry Purcell (1659–1695) ja tema harmoonilised meloodiad.…
-
Kahe vangi klapp
Nüüd aga filmi juurde. Prantsuse „Intouchables” mida meil ja mõnel pool mujalgi on tõlgitud „1 + 1”, toob vaataja ette sedavõrd erinevad maailmad, kui veel üldse olla saab. Prantsuse kõrgkihti kuuluva ülirikka Philippe’i päevad mööduvad ratastoolis, mees on kaelast allapoole halvatud. Koolitatud põetajad selle nõudliku kliendi kõrval kaua vastu ei pea, siis aga saab Philippe’i hooldajaks Senegali päritolu mustanahaline Driss, tänavakaak ja endine vang,…
-
Pigilind saabub Pariisi
Lennujaam. Mees saabub Pariisi, ütleb passikontrollis, et tema abikaasa elab seal ning et tuli oma tütre eest hoolt kandma. Selgub aga, et naine ei taha midagi hoolitsemisest kuuldagi – veel enam, ta on hankinud mehele lähenemiskeelu ning helistab viivitamatult politseisse. Mees põgeneb, uksel kohtab ta last, kes küsib issilt, miks too vangis pole. Mees vastab, et ta polnud vangis, oli lihtsalt haige. Politseisireenide eest…
-
Võrreldes oma eelmise filmiga „Teisel pool”, on Eastwood sedapuhku loonud ometigi enda kohta palju tüüpilisema linateose. „J. Edgar Hoover” on film, mille keskmeks on lugu (antud juhul tõestisündinud lugu) inimhinge heledamatest ja pimedamatest urgastest. John Edgar Hoover oli mees, kes oli üks Föderaalse Juurdlusbüroo ehk FBI rajajaid ja ligi viis aastakümmet ka selle direktor. Filmi DVD-plaadi ümbrisel nimetatakse teda seetõttu „maailma kõige mõjukamaks inimeseks”. Kas ta…
-
Üksikuid tähtteoseid on lavastanud kineastid Tuneesiast (Férid Boughedir, Taïeb Louhichi, Omar Khélifi), Malist (Souleymane Cissé, Cheick Oumar Sissoko), Elevandiluurannikult (Henri Duparc, Désiré Ecaré), Marokost (Souheil Ben Barka), Mauretaaniast (Mohamed Abid Hondo, Abderrahmane Sissako), Etioopiast (Haile Gerima), Lõuna-Aafrika Vabariigist (Gavin Hood, Oliver Schmitz, Zola Maseko). Omaette nähtus on Nigeeria oma Nollywoodiga. Nollywoodi megastaaride nimed (Chico Ejiro, Izu Ojukwu, Nkem Owoh jpt) on kuulsad eeskätt Nigeerias. Samas on…
-
Don DeLillo romaani „Cosmopolis” on Cronenberg ise ekraanisobilikuks kohendanud ja seetõttu ei puudu filmist ka režissööri huvikeskmesse kuuluvad teemad. Nii raamat kui film kujutavad läbi liiklusummiku juuksuri poole teel oleva noore multimiljonäri Eric Packeri peamiselt luksuslimusiinis mööduvat päeva. Kuue päevaga kirjutatud stsenaarium järgib algmaterjali üpris täpselt, kuigi meediumi erinevuse tõttu on filmis loobutud Ericu salavaenlase Benno Levini päevikust ja romaani keerukatest ajamängudest. Arusaadavalt ei ole DeLillo…
-
„Tartu linn ja ümbrus”, „Ajaloolised mälestused Eestimaa minevikust”, „Retk läbi Setumaa”, „Vaatepilte Võrumaalt”, „Suur lumetuisk Baltimaal jõulukuul”, „Valgelillepäev Tartus”, „Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas”, „Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. aasta juubeli pidu” ja „Karujaht Pärnumaal”. Neist viimast peetakse esimeseks eesti mängufilmiks, mis pealegi sekkus poliitilisse ellu Pärnu linnas. Teised on aga ülevaated maast, rahvast ja asetleidnud sündmustest. Pealkirjadest võib lugeda, et mitmel juhul on Pääsuke püüdnud…
