-
Film toetub Carlo Bonini samanimelisele raamatule, kus on kirjas igasugused politseinikelt kuuldud ametialased meenutused. Publitsistika on filmitegijatele alati olnud inspireeriv žanr ning režissöör Stefano Sollima on maalinud usutava ja kaasahaarava pildi oma kodumaa politseinike elust-olust. Võõraviha, neonatsid, segased peresuhted, testosteroon jms on märuliüksuse meeste maailm. Näiteks Cobra kodu seinal on Mussolini plakat ja Cobra on iga kell valmis minema rumeenia looderimmigrantidele nende kohta kätte näitama. Teine…
-
Nägin Heleri Saarikut intervjuud andmas telesaates „Ringvaade”, kus ta ülbelt teatas, et nii väikese raha eest, mis tal filmitegemiseks oli, saadi tulemuseks ikka väga hea film ja et ta ei plaani mingit järgmist filmi, sest Eestis pole mõtet filme teha. Võib ju fantaseerida, mis ja kuidas võiks, aga siin ei ole vaba vaimulennu filmilindile püüdmiseks piisavalt võimalusi ja tema enam niimoodi filmi teha ei taha, nagu…
-
„Räpase ameti” keskmeks on karm ja karastunud palgamõrvar Jackie Cogan (Pitt), kes kõrvaldab õhtust õhtusse pätte ja allilmategelasi New Orleansi pimedatel tänavatel. Tema juhtlauseks on, et tappa tuleb distantsilt, nii et ei pea kokku puutuma surija emotsioonidega. Film ei selgita tema tegevuse motiive ega tausta, isegi tema aktsent ei reeda selgelt tema päritolu. Ainus, mis on ilmne, on see, et ta end kurikaelte keskel koduselt tunneb:…
-
Maine ja argine
Näidatakse üsna pikalt nende elamist (nad ei ela korteris, vaid on üürinud endale maja) , mis on üsna normilähedane ja tavaline: midagi pole puudu ja millegagi see just ei hiilga ega erine ka enamikust Eesti inimeste majapidamistest, on ehk natuke parem kui veel vaesemal rahval ja palju kehvem kui päris rikkal rahval. Peale kodust eluolu ja laste mängimist-sagimist näidatakse neid veel kuskil mänguväljakul batuudil…
-
Esimesed ekraniseeringud said valmis aastal 1929, kui kinolinale jõudsid legendaarse hobusevarga lugu „Jüri Rumm” ja rahvuslik jant „Vigased pruudid”. Mõlemad, tõsi küll tummfilmina, operaatoriks Konstantin Märska. Just tänu Märskale ekraniseeriti Eduard Vilde jutustus „Vigased pruudid”, mis pälvis vaatajate suure poolehoiu. Jüri Rummust plaanis filmi vändata juba Johannes Pääsuke, kuid mõte teostus tänu Märskale. Käsikirja aluseks oli Hans Varesoo rahvaraamat „Jüri Rumm. Algupärane romaan Eestimaalt” (Tallinn 1908),…
-
Kriitiku asi ei ole kindlasti valida poolt, näiteks autor vs. vaataja, pigem on tema kohus seista nende kahe vahel ja hoida seal jalad maas. Ent oma subjektiivsetest eelistustest ei pääse temagi. Objektiivsusega ongi paraku sellised lood, et seda saab aina taotleda, aga täielikult mitte kunagi saavutada.
Milleks nii pikk sissejuhatus? Selleks, et öelda järgmist: Raagi filmist võib küll välja noppida nõrku kohti, ent minule läks see film…
-
Milles seisneb siis Korea filmikunsti erilisus? Esmapilgul on Korea filmid ehk võõrad vaadata ja nõuavad harjumist. Vaikust, mida ei lämmatata muusika või tühja dialoogiga, rõhutab meditatiivne pikk kaader, filmidele on iseloomulik vaikne voolav rütm, ebamaised teemad. Seejuures on see muljetavaldavalt suure toodanguga filmikultuur nii rikkalik, et igale väitele leidub paarkümmend vastunäidet: on ka ohtralt kiire kaadriga action’eid ja thriller’eid, kus domineerib dialoog, ning palju vahepealset.
Korea filmide…
-
Peab ütlema, et sõprade omavahelisi vestlusi tühjast-tähjast poleks selle filmi sisse vaja olnud, piisanuks mõnest maastikukaadrist autoaknast. Teema ise ning eakate jaapanlaste meenutused tuumapommi õudusest olid õnneks piisavalt kõnekad, emotsionaalsed ja mõtlemapanevad, nii et selle üleliigse vahu võib autorile andeks anda. Meie täisealine publik mäletab kindlasti veel lapsepõlves nähtud filme sõjakoledustest ning on kindlasti midagi ka Jaapani tuumapommide kohta varem näinud või kuulnud, samal teemal dokumentaale…
-
NSVLi Kalatozov ja Danelia
Gruusia rahvusest kineastidest oli üleliidulisel filmimaastikul usutavasti parim reiting Mihhail Kalatozovil (tegelikult Kalatozišvili, 1909–1973) ja Georgi Danelial (sünd 1930). Kalatozov, kes oli 1934.–1938. aastani töötanud Thbilisi Filmistuudio direktorina, sai maailmakuulsaks Cannes’is Kuldse Palmioksa võitnud lüürilis-pateetilise alatooniga sõjafilmiga „Kured lendavad” (1957). Tema teised olulisemad tööd on rahvalik komöödia „Ustavad sõbrad” (1954), dokumentaalfilm „Mina – Kuuba” („Soy Cuba”, 1964) ning „Punane telk” (1969), osaliselt ka…
-
Heleri Saariku debüüt Lõuna-Koreas
7. X esilinastus Busani filmifestivalil võistlusprogrammis Heleri Saariku esimene täispikk mängufilm „Kõik muusikud on sead”, mis tuleb Eestis linale 27. X. Tegijad on liigitanud selle filmi „visuaalseks armastuskirjaks muusikale”. Oma kaunimates unistustes on Leila (Riina Maidre) särav laulja, aga tegelikkuses kulub kogu ta energia ja anne hingenärivate suhete, meelemürkide ja glamuurse poosetamise peale. Eelmisel aastal Balti filmi- ja meediakooli lõpetanud režissöör Heleri Saarik…
