-
Kultuuriministeeriumilt loomeliidud tõepoolest tegevustoetust ei saa. Loomeliidud on vabatahtlikud ja liikmemaksul põhinevad organisatsioonid. Kuigi ministeerium kinoliidule tegevustoetust ei anna, on „Filmikunsti” programmis toetatud kinoliidu sisutegevust (näiteks 2011. aastal sai kinoliit 1200 eurot, et osaleda „Baltijos Banga” festivalil; 2012. aastal aga 3000 eurot rahvusvaheliste tegevuskulude katmiseks). Kultuuriministeeriumi komisjon koosneb filmivaldkonna esindajatest ja teeb ministrile ettepaneku toetuste eraldamiseks. Lisaks saavad kinoliidu liikmed taotlelda toetusi kultuurkapitalist. Kulka toetab aasta…
-
Tiit Jürnalt telliti terviklik firmakujunduse pakett, millest praeguseni on säilinud Eesti Kinoliidu logo ja visuaalse kujundina rahvuslik lind suitsupääsuke. Paketti kuulus ka teatmiku kaanekujundus. Paketikujunduse võinuks siiani terviklikult muutmata jätta, ka Tiidu kujundatud kinoliidu teatmiku kaane ja maketi. On ju tegemist praeguseni juhtiva kujunduskunstnikuga. Firmapaketi tervikkujundus on kultuuriloo elujõu ja järjepidevuse säilimisel oluline. Suitsupääsuke on ametliku rahvuslinnuna sama vana kui kinoliit. Jürna plakatid „Luukas” ja…
-
Niisiis tänavu 9. mail valis kinoliidu korraline üldkogu omale uue juhatuse: operaator ja produtsent Vladimir Bogatkin, dokumentalist Jaan-Jürgen Klaus, produtsent Erika Laansalu, kriitik ja režissöör Jaak Lõhmus, BFMi üliõpilane ja operaator Peter Murdmaa, filmikunstnik ja režissöör Mare Raidma, operaator Arvo Vilu. See juhatus pidas oma esimese töökoosoleku 25. mail ja vastavalt MTÜ Eesti Kinoliit põhikirjale valis juhatus enda hulgast uue esimehe, kelleks on Jaak Lõhmus. Istusime…
-
1. „Suvi” (1976, režissöör Arvo Kruusement)
Filmi keskmes on kaks rongiga Venemaalt kojusaabumist, mis erinevad teineteisest nagu öö ja päev: Tootsi (Aare Laanemets) ja Kiire (Margus Lepa) oma.
Toots hüppab kenast vagunist graatsiliselt maha, aitab lahkelt köstril rongi pugeda, tervitab jaamakorraldajat, annab iga liigutusega mõista, et rongireis on talle enesestmõistetav ja lihtne toiming.
Kiir komberdab koju jõudes välja pagasivaguni kitsukesest avast, paljaks varastatud, haige, masenduses, ebamugavast reisimisasendist kangete kontidega.…
-
„Usun, et see saab kindlasti tihedalt kasutatavaks veebileheks, kuna peale põhjaliku informatsiooni on lehelt võimalik leida ka palju huvitavat visuaalset materjali Eesti filmide kohta. Suures mahus on esindatud BFMi tudengite kursusetööd, lühifilmid, mida siiani on näinud ainult õppejõud, tudengid ise ja veel mõned üksikud. Saab vaadata ka paljude mängufilmide katkendeid ning kroonika- ja telefilmide täisversioone,” ütles Sokmann.
Põnevat ja harivat surfamisvõimalust pakub www.efis.ee kõigile filmihuvilistele – nii…
-
Pakalniņa on filmitegija, keda seostatakse XXI sajandi Balti kino uue lainega. Tema filmides vaadeldakse argielusündmusi ja n-ö lihtsaid asju. See lihtsus on aga teistsugune ja selles on palju niisugust, mis jääb vaatajat painama.
Painav lihtsus
Süžee näiline kergus lisab filmidele sügavust ja mitmetahulisust. Pakalniņa filmides on suurt tõsidust ja koomikat ning teistmoodi, eesti vaatajale tõenäoliselt harjumatut irooniat, mida esitatakse riivamisi ja mõistu. Rikkalik sümbolite arsenal tundub olevat üks…
-
Peamine küsimus, mis Curryt näib siinkohal huvitavat, on üsna lakooniline: kas aktivistidel oli õigus nii teha? Ja nii paradoksaalne kui see ka tundub, on sellele justkui lihtsale küsimusele keeruline vastata. Curry toob näite tapamajast, kus hukati metshobused, et „vabanev” metsamaa lageraiega puiduks müüa. Aastaid väldanud protestid ja läbirääkimised jäid tulemuseta, kuni ELF ühel päeval tapamaja lihtsalt maha põletas. Raske on väita, et see tegu oleks mingil…
-
Ja siis, ikka ja jälle uues kehastuses astub Oscar autost tänavale, astub keset suurt linna ja otse ellu. Kohtub teise inimesega, tegelasega, vastaskehastujaga ning koos esitavad ja elavad nad läbi, pehmemalt öeldes, erinevate elude kokkupuuteid, karmimalt öeldes, erinevaid saatusekirjeldusi. Oscarist saab kerjusmutt, kes kardab, et äkki ta ei suregi; surnuaial kondav poolearuline, kes elutseb maa all kanalisatsioonikäikudes (elav surnu?); keskklassi kuuluv, armetu hingeeluga kompleksides isa; surivoodil…
-
Selles filmis on väga palju sümpaatset. „Argos” pole mitte ühtegi löömingustseeni, näidatakse ainult paari mahalaskmist. Et filmis pole ka mitte ühtegi seksistseeni, siis tuleb kinolist tõsiselt hoiatada: „Argos” tõesti ei jookse mingi hambuni relvastatud ameerika superkangelane kuhugi Lähis-Ida maale pahasid nottima ja häid vabastama. Tegemist pole meelelahutusliku filmiga. „Argo” on väga peenetundeliselt tehtud psühholoogiline linateos lähiajaloost, poliitikast, sellest kuidas lihtsad inimesed satuvad ajaloo hammasrataste vahele.
See on…
-
Võõrandunud inimesed
Selles filmis kogu aeg justkui oodatakse midagi. Elatakse ülimas vaesuses, raha ei ole, tööd ei ole ning pole ka õieti tahtmist midagi teha, sest maailm, milles viibitakse, on turvalisem kui too, kus esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja reedel on ainult töö, töö ja ainult töö, nagu selgitab Andžale tema meremehest vanem vend Gvido. Pole siis ka ime, kui Andža, lootus hääles, venna juttu katkestades küsib: „Aga…
