-
Matemaatiline kirg
Filmi peategelaseks on „lilleke keset pasamerd” ehk keskpärases koolis keskpärasest kehvemate seas teistest pea jagu vaimsete võimete poolest üle sarmikas noorhärra. Oo jaa, Claude Garcia Ernst Umhaueri kehastuses on ta tõeline südametemurdja, mitte mingi tuupurnohik. Ta jõuab kõike ja kõikjale – tõeline muinasjutuprints. Claude näiliselt justkui väänab aega, hoolimata sellest, et tal on vaja kodus abistada haiget isa ning kirjutada pikki kirjandeid, justkui järjeromaani. Tal…
-
Osa filmidega on nii, et isegi kui nad on väga head, ei teki seda sidet, ei ole seda momenti, mis kriibib südant. Minul kui Tallinnas sündinud ja kasvanud põhjaeestlasel ei ole erilisi sidemeid setodega, enamasti ei saa ma tuhkagi aru, mis nad räägivad. Aga suvel oli tore Setomaal jalgrattaga ringi rännata ning näha, kus on piir, olgu see siis tehislik või kultuuriline või mis tahes. Laiapea…
-
Kõik see on lihtne ja kohati absurdne ja puudutav.
Ja kummaline küll: kuigi filmis juuakse minimaalselt, on palju rohkem mõelda joomise üle, kui Juha Vuorise järgi tehtud Soome filmi vaadates. Sest Haidas on joomine ehe ja inimeste nägudelt ja pisaratest vaatavad vastu kunagi ära joodud kogused. „Joomahullu päevaraamatus” juuakse küll liitrite ja liitrite kaupa rohkem, aga on näha, et päriselt ei jooda seal tilkagi, kõik on teater…
-
Mul oli tunne, nagu oleks film alanud juba enne filmi algamist. Ma olin saalis, liiga kaine ja mõttetu mees. Pudel käes, tüdruk kõrval, habe ajamata, nina tatine ja vahtisin inimesi, kes tulid oma kohale istuma, nagu mölakaid. Aga ma polnud purjus nagu kord ja kohus! Inimesed ütlesid ainult, et tõmmaku me nats edasi. Muidugi tõmbasime edasi.
Filmi esimestest kaadritest oli kõik selge (on veider nii öelda, aga…
-
Nurklik ring
Režissöör Fernando Meirellese sõnul, kelle tööde nimekirja kuulub mitmetele auhindadele kandideerinud „Jumala linn” (2002), võib filmi pealkirjas mainitud 360 kraadi defineerida kui „kubistlikku” ringi, sest lihtsakoelise ringikujulise struktuuri puhul oleks lihtne ette näha, mis järgmiseks juhtub, ning vaatajatel puuduks üllatusmoment. Ringistruktuuri üheaegne järgimine ja eiramine tekitab situatsiooni, kus väljahõigatud struktuur ja filmi süžeeliinid jäävad üksteisele jalgu ja välja arendamata. Üksteisest tüdinud briti abielupaaril, noorel Bratislava…
-
Nondel aastakümnetel toimus väga kurb protsess, mille käigus meie oma maailmatasemel animafilm kultuurinähtusena marginaliseerus. Miks see nii juhtus?
Osalt oli selles süüdi seesama allergiline reaktsioon äraleierdamisele. Lääne laiatarbe animafilm jõudis tollal meile vaevaliselt. Mäletan, kuidas me lastena aastaid vaatasime kinos ühte ja sedasama Disney filmi, mis oli pärit 1920. aastatest. Seevastu sai televiisorist ja kinolinalt külluses vaadata nõukogude multifilme, nii laste kui täiskasvanute omi. Kuna meil ei…
-
Palestiina rahvuslik filmikunst sündis 1967. aastal. Aastail 1968–1982 tehti üle 60 filmi (valdavalt dokumentaalid). Kolmel korral korraldati Bagdadis Palestiina filmide festival (1973, 1976 ja 1980). Palestiina Vabastusorganisatsiooni valduses oli peaaegu kogu filmipärand. Kui PLO sunniti 1982. aastal Beirutist lahkuma, läks kogu arhiiv „salapäraselt” kaduma.
Palestiina filmist kui sellisest oli põhjust rääkida alles märksa hiljem. Suured teened selles on eeskätt neljal kineastil: Naatsareti linnas sündinud Michel Khleifil (1950),…
-
Lühidalt „Mina tahan ka” süžeest: Peterburis (kus mujal Balabanovi tegelased tegutsevad!) saab kokku seltskond, kes on kuulnud, et Piiteri külje all asub imeline piirkond. Tegemist on raskelt radioaktiivse alaga, kus olevat toimunud veel rängem õnnetus kui Tšernobõlis ning valitseb lõputu tuumatalv. Kuid keset seda hävinud elumaastikku seisab vildakas õnne-kellatorn, kus mõned inimesed pälvivad igavese õnne. Nad „võetakse kaasa”, aga valikuliselt. Tagasi ei tule keegi, üks papp…
-
Pühkinud kaabakdetaili mõju, küsisin endalt: mis sundis mind ümber otsustama? Ja tõdesin – esmalt dialoogid. Repliikide loomulikkus, nende teema- ja ajastupärasus, mis mängib antud juhul üle nõude olla karakteripärane.
Etteruttavalt olgu mainitud, et lõputiitritest võime lugeda, et dialoogide toimetajaks on Jelena Skulskaja. See meenutab juba prantsuse filmiklassikat, kus pealkirjade autor on märgitud sageli eraldi stsenaristist, isegi siis, kui see on üks ja seesama isik, rääkimata enamjaolt juhtumeist,…
-
Kinoliidu missioon
Kinoliit on olemuselt meistrite liit, mis ühendab professionaalseid filmitegijaid ning tegutseb eesmärgiga edendada Eesti filmikunsti, säilitada ja arendada professionaalset filmiloomet ning tõsta filmikultuuri. Praegu kuulub kinoliitu 182 professionaalset kineasti.
Kinoliidu kolm põhiülesannet:
loovisikute ja loomeliitude seaduse
järgimine ja teostamine, seaduseloomes osalemine,
Kinoliit toimib seaduseloomes Eesti Audiovisuaalautorite Liidu (EAALi) kaudu, mille on asutanud Eesti Kinoliit.
liikmete õiguste kaitse.
Kinoliit kaitseb EAALi kaudu oma liikmete õigusi saada nende loomingu õigusliku…
