-
Viis aastakümmet hiljem saime mõnedega neist tookord justkui ajutiselt lahkunutest Kuressaares Raekoja platsil kokku. Peeti vabaduse ja jällenägemise pidu. Pikaleveninud pagulusest tulnud esindajad kuulutasid Eesti vaimu, mida nad mitmes ilmakaares alal hoidsid. Meiegi, nüüd täiskasvanud, pensioniea piiril mehed, ajasime tõemeeles rinna ette ja rääkisime eesti keeles. See keel ja mõtlemine oli meie side isamaa ja isamaatuse vahel. Esimeste hulgas tuli koju tagasi Paul Saagpakk, suurkuju oma…
-
Läksin Andres Söödi filmi vaatama üsna halva eelhäälestusega. Kartsin, et tegemist on sellise tolmunud rahvuslikus vaimus tellimustööga, millistega nõukogude ajal ja hiljemgi veel peletati noori inimesi eesti kirjanduse juurest eemale niisama tõhusalt kui keskkoolis kirjanduse tundides. Aga kui filmi alguses selline eelarvamus ka kinnitust sai, siis filmi edenedes see aegamisi hajus. Tegemist on tugeva dokumentaalfilmiga, umbes sellisega, nagu neid tegid näiteks Jüri Müür ja Mark Soosaar…
-
Aeg ja tühjus
Filmitäht Johnny Marco elu täidavad naps, peod ja juhusuhted, mida mees korjab üles sama ükskõikselt kui seeneline, kel puravikuväljal korv juba ammugi täis. Johnny elab nr 59 Chateau Marmont’i hotellis Los Angeleses, tema harvad töökohustused on seotud viimase filmi reklaamimisega. Johnny abielu on karile jooksnud, kuid mehel on 11aastane tütar Cleo. Kui Cleo ema iseendaga arupidamiseks ühtäkki privaatset aega vajab, võtab Johnny tüdruku …
-
Päälinnas pole enam ammu ei üht, teist ega kolmandat. Jumal on surnud, the end käes või isegi möödas. Tallinlane vaatab taevasse nagu Nick Hornby ega näe seal mitte kui midagi. Kõledas kivikõrbes ulub irooniline põhjatuul, püha Tõnu kohtub universumi eksistentsiaalse tühjusega, sapine irve palet kõverdamas. Võigas maailm jõletab jäiselt, keegi ei hooli kellestki ega millestki, olemise vägivaldne vaakum ajab tapma teisi ja ennast. Selles kontekstis võiks…
-
Lühidalt sisust: Mati (Aarne Üksküla) on vanaldane raamatukogutöötaja, kes jääb pärast naise surma üksi. Tütrest (Harriet Toompere) ei ole palju abi, kuna too sekeldab oma eraeluliste probleemidega – mees läks ära „libu” juurde. Rahulikult masenduda Matil siiski pikalt ei lasta, kuna tema ellu saabub ülitoimekas ja entusiastlik sõber Sass (Aleksander Eelmaa), kes „tahab lihtsalt aidata”. Kolmas tähtis tegelane on Mati salasuitsetajast kolleeg Ruth (Rita Raave), kes…
-
Kui aga üks autobiograafiline film sportlasest algab sõnadega „Maailma kuulsaim inimene on brasiillane Pelé, siis äratab see kindlasti ka spordihuvita inimese tähelepanu. Pelé, täieliku nimega Edison („Edson) Arantes do Nascimento, lõpetas oma vaieldamatult hiilgava jalgpallurikarjääri (kolmekordne maailmameister) 1977. aastal, tähistas eelmisel sügisel 70. sünnipäeva, aga tema nimi pole tuhmunud. Ühest küljest on selle põhjus muidugi austus tema fantastilise jalgpallurikarjääri vastu, aga ka aktiivne avalik elu tänase…
-
Vanaviisi uute sõnadega
Ka „Sa kohtad pikka tumedapäist tundmatut” ei üllata ootuspäraselt millegi uuega. Vaataja ette astuvad äratuntavalt allenlikud, s.t pisut utreeritud ja üksjagu segadusse aetud tegelaskujud ning filmi teemagi on sisuliselt seesama, mis kõigil eelmistel Alleni filmidel: inimsuhted ning nende keerukus (et mitte öelda võimatus, absurdsus). Filmi reklaamitakse seejuures taas kui komöödiat, ent ilmselt oleks korrektsem tõdeda, et oma filmidega näib Allen liikuvat edasi-tagasi skaalal, mille…
-
Pingeline õhustik
„Paljastes luudes” on vaataja ees Kesk-Ameerika maakolgas, „teine Ameerika”, kus kantri ei tähenda rõõmsat bandžoviisi, vaid bluusilikku vaeva. 17aastase Ree isa istub vangis, tüdruk peab maja pidama ning hoolitsema haige ema, väikese õe ja venna eest. Elu on karm, aga veel karmimaks läheb. Ree saab teate, et isa on kautsjoni vastu vabaduses, tagatiseks on Ree kodumaja ja mets, isa aga hoiab kohtu eest kõrvale.…
-
Neli peategelast ei jää kõik ühtmoodi meelde. Domineerivad karjamajanduse spetsialist ning vanade Vene automudelite koguja Kirbla Laine ning koos perega Helsingisse (ja hiljem sealt tagasi) kolinud saarlane Karl Jörgen. Arnold Oksmaa esinemismaneerist ja žestidest üleliia vaimustunud staarihakatise läbinisti iroonilisest küljest valgustamine ilma teda otseselt naeruvääristamata on lavastaja suurim saavutus. Vähimagi omapära ja stiilita Karli poolt kooli lõpupeol esitatav „Wonderful World” on ühest küljest masendav diletantlus, teisalt…
-
Kindlasti on Kütt üks väsimatu eksperimentaator ja katsetaja, reaalse ja animeeritu sulandaja, unenäolise ja asise ühendaja. Tema filmid tervikuna ning lugu ja liinid neis pole õnneks üheselt mõistetavad, vaatajale on jäetud vabadus vastavalt oma tunnetusele tõlgendada, mida tahes.
„Taevalaulust” paistab selgesti austus ja kummardus analüütilise psühholoogia ja sürrealismi klassikute Sigmund Freudi, Luis Buñueli ja Salvador Dalí suunas, aga see austus on tembitud muheda matikütiliku irooniaga. Oma leebe…