Toeta

Keel

  • ,

    Kas ÕS või Sõnaveeb?

    Alates 2026. aasta 1. jaanuarist on kirja­keele normi alus ÕS 2025, nii et sellele saavad toetuda kõik, kes soovivad kirjutada korrektses kirjakeeles. Viimastel aastatel on aga kerkinud üles küsimus, kas kirjakeelt on vaja üldse normida, kuna nagunii eksitakse paljude sõnade õigekirja vastu. Võib-olla just seetõttu on uude ÕSi lisatud ka eesti keele õigekirja põhireeglid: inimene vaatab sõnastikust sõna eri vorme ja siis otsustab reeglite põhjal, missugust vormi…
    Helin Puksand
    2 minutit
  • ÕS ei ole ÜS
    Norminguvastane sõnakuju Sõnaveebi ühendsõnastikus.     
    Kuvatõmmis Sõnaveebist

    ÕS ei ole ÜS

    Kirjakeele normi leiab kompaktselt üksnes vastilmunud ÕS 2025st, EKI ühendsõnastikus on see segamini muu, sealhulgas norminguvälise keeleinfoga.

    Helika Mäekivi
    3 minutit

  • Mölakas, erialakeeles siga

    Uut ÕSi on EKI tutvustanud kui asjaliku stiilitasandi keelejuhist. Küllap see nii enamasti ka on. Aga kas sellest ÕSist saab asjaliku teksti kirjutaja siiski alati abi? ÕS 2018st leiab märksõna parvlaev alt: „p`arv+l`aev mer autotekiga reisilaev“. ÕS 2025 ütleb: „Grammatilised andmed . Tähendusvihjed, sünonüümid (= praam). Info. Üldkeeles on praam ja parvlaev sünonüümid. Erialakeeles on kasutusel parvlaev.“1 Teatavasti on ÕS 2025 kirjakeele alus, kuid – millisel kombel seda seal…
    Aili Künstler
    1 minut
  • Ma märgota. Imäkeelest
    Õigus emakeelele    
    Võro Instituut
    ,

    Ma märgota. Imäkeelest

    Ma mõtlen emakeelest. Harilikult peetakse emakeeleks esimesena omandatud kodust saadud keelt. Emale viitab emakeele mõiste paljudes keeltes, kuid on ka neid kultuure, kus räägitakse isa- või sünni-, päritolukeelest. Enamasti oskab inimene oma emakeelt kõige paremini, kuid see pole alati nii. Esimesena…
    Triinu Laan
    4 minutit
  • Kas kaitsetahe on seotud keeleõppetahtega?
    Kaitseväe keeleõpikute autorid Lea Kreinin ja Helena Metslang.      
    Erakogu

    Kas kaitsetahe on seotud keeleõppetahtega?

    Eesti keele õpetamise ja uurimisega hõivatud ning õppejõud on hämmelduses: riigikogus on vastu võetud seadusemuudatus, mille kohaselt võetakse edaspidi kaitseväkke aega teenima ainult need, kes oskavad eesti keelt vähemalt B1-tasemel. President lükkas eelmisel reedel muudatuse tagasi, kuna see rikub võrdse kohtlemise…
    Annika Bauer,
    Helin Puksand,
    Piret Baird,
    Reili Argus,
    Tiina Rüütmaa
    3 minutit

  • Sõnaveebist nii ja naa

    Kukalt kratsima ajab juba Sõnaveebi avakülg „otsi sõnade tähendusi ja tõlkeid“. Tõlkida saab ainult teksti. Ju peaks olema tõlkevasteid.

    Küllap suhtuvad paljud Sõnaveebi otsekui hea ja ilusa eesti keele sõnastikku, kuid kukalt kratsima ajab juba Sõnaveebi (SV) avakülg „otsi sõnade tähendusi ja tõlkeid“. Nimelt on sõnade tõlkimine rohkem kui kahtlane ettevõte. Tõlkida saab ainult teksti. Ju peaks olema tõlkevasteid.
    Mida…
    Uno Liivaku
    6 minutit
  • Jätkuvalt krüptiline uus ÕS
    Uus 12 sentimeetrit paks „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025“.     
    Gerly Tuisk

    Jätkuvalt krüptiline uus ÕS

    Eesti Teaduste Akadeemia saalis esitleti kolmapäeval, 10. detsembril pidulikult „Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2025“, selle veebiversiooni ning EKI teatmikku.

    Aili Künstler
    2 minutit
  • Rännuteedelt raamatusse
    Keeleteadlase Lauri Kettuse mälestusmärgi Elo Liivi modelleeritud savimudel ootab pronksivalamist. Pildil vasakult skulptor Elo Liiv, Jüri Valge, Helle Metslang ja Kristin Leis Emakeele Seltsi mälestusmärgitoimkonnast.      
    Erakogu

    Rännuteedelt raamatusse

    „Eesti keele süntaksi“ toimetajate Mati Erelti ja Helle Metslangi sõnul kujundas Lauri Kettunen teosega „Lauseliikmed eesti keeles“ soome süntaksist lähtudes eesti lauseõpetuse tänapäevani vastu pidanud üldilme.

    Jüri Valge
    4 minutit
  • Pealelend – Ilona Tragel, Tartu ülikooli keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor, konverentsi korraldaja
    Nele Karolin Teiva

    Pealelend – Ilona Tragel, Tartu ülikooli keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor, konverentsi korraldaja

    20. ja 21. novembril peetakse Tartus esimesed Eesti keeleteaduse päevad (https://keeleteadus.ee/ee/keeleteadusepaevad/). Sellega pannakse alus uuele teadusürituste traditsioonile, mis vahetab välja muutuva keele päeva.
    Miks otsustati rõhuasetust muuta, võtta keele asemel vaatluse alla keeleteadus?
    Muutuva keele päeva on korraldatud alates 2005. aastast. 20 aasta…
    Aili Künstler
    2 minutit
  • Kuidas läheb Venemaa soome-ugri rahvastel ja keeltel?
    Selle aasta septembrist on nii, et soome-ugri rahvastele on jäänud koolis üks emakeele tund nädalas, lisanduda võib ka üks kirjanduse tund.     
    Erakogu

    Kuidas läheb Venemaa soome-ugri rahvastel ja keeltel?

    Praegu rõhutatakse, et soome-ugri rahvad, nende rahvuslik tegevus ja omavaheline koostöö on osa vene kultuurikoodist ja suunatud Venemaa rahvaste ühtsuse tugevdamisele.

    Jaak Prozes
    4 minutit
Sirp