Keel
-
Helgi Vihma 5. VI 1931 – 12. X 2025
Lahkunud on keeleteadlane ja kultuuriloolane, Johannes Aaviku keeleuuenduse propageerija ja uurija mag. phil. Helgi Vihma.
Helgi Vihma (1954. a-ni Stamberg) sündis 5. juunil 1931. aastal Tartus. Lõpetanud Tartu Õpetajate Seminari, töötas ta aastail 1952–1960 Tartus õpetajana, õppides samal ajal eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, mille diplomitöö tegi 1957. aastal Muhu murraku teemal.
Aspirantuurile TA Keele ja Kirjanduse Instituudi juures (1960–1964) järgnes samas 1981. aastani töö „Eesti keele seletussõnaraamatu“ koostamisel.…2 minutit -
Riigi Teatajas avaldati Eesti põhiseadus 9. VIII 1920. Tõnu Tender: „Minu valimiseelne soov ei ole seotud maksusoodustuste, palgatõusu ega teiste aineliste hüvedega. On olulisemat: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja selles sisalduvate põhiväärtuste, inimeste põhiõiguste ja -vabaduste austamine. Inimväärikuse hulka võiks arvata sellegi, et riik suhtleb kõigiga selges ja arusaadavas keeles.“Anu Ansu / Eesti Rahva MuuseumFragmente haritusest ja keelest
Kas ühiskonnal jätkub rahvaarvu kahanemisel piisavalt raharammu ja arukust ülikoolide ülalpidamiseks ning kui paljudele läheb jätkuvalt korda eesti keel ja eestikeelse hariduse sisu?
4 minutit -
Soome-ugri keel ja teadus siin ja praegu
Paljudes riikides ei ole inimestel aimugi, mis on keelesugulus, mistõttu puudub harjumus keelehõimluse kategooria valguses mõelda, liiati veel sellele mingi positiivne ideoloogiline sisu omistada.
4 minutit -
Kui kaob keele sümboolne roll ja keeled on kokku sulanud, nagu tuntud laulus „Vihma sajab как с ведра“, on tegu koodivahetuseks nimetatud keelenähtusega. Selliste lugude autoriks on Narvas isuri juurtega Jelena Sabinina (pildil vasakul). Tema esinemist saadab tavaliselt suur edu. Venekeelsete ansambel Gusselki laulab muu hulgas ka eesti folkloori.Szilárd Tibor TóthNarvas on eestikeelse keelekeskkonna loonud venekeelsed elanikud
Viimase aastakümnega on Narva sugenenud päris palju inimesi, valdavalt noori, kes on eesti keele teise keelena ära õppinud – ja ilma igasuguse eestikeelsele haridusele üleminekuta.
4 minutit -
„Eesti vanema piiblitõlke sõnastik 1600–1739“ on austusavaldus piiblitõlkijatele, tänu kelle loomingulisele lennukusele sündis eesti kirjakeel ja eestikeelne raamat.Eesti Keele InstituutKes loeb paksu pabersõnastikku?
Aprillis ilmunud „Eesti vanema piiblitõlke sõnastik. 1600–1739“ (Eesti Keele Instituut, EKSA, 2025) on 926 lehekülge paks raamat, üsna väikeses kirjas, väliselt igati vanamoodne sõnastik. Ka sisu poolest ei ole seal midagi enneolematut: materjal on juba viis aastat olnud üldkättesaadav EKI kodulehel…3 minutit -
„Flower and eggs“. Kui ehk ka inglise keele sõnaortograafia õppimine koormab eesti noori liialt, võiks ju vabamalt võtta ja kirjutada läbisegi weather ja whether, flower ja flour – küll kontekst selgitab?Столяр Анастасия / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsKeeleteaduse loosungi all tehakse poliitikat
EKI praeguse juhtkonna suunitlus heakeelsussoovitusi mitte anda, rehabiliteerida kantseliit ja tervitada kõiki toortõlkelisi sõnu-väljendeid kajastub ka selle aasta lõpul ilmuvas ÕSis.
6 minutit -
Liivlaste Jāņ Prints vanema ja Jāņ Prints noorema luuleraamatu „Meremeeste pühad laulud ja palved“ tiitelleht.Läti Ülikooli Liivi Instituudi koguLiivimaa missaraamatud ja liivi kirjakeel
Praegused Eesti ja Läti alad leiab keskaegse Euroopa kaardilt Liivimaana, mida sakslased ja teised suured naaberrahvad kutsusid nii liivlaste, piirkonna muiste tuntuima rahva järgi. Liivimaa jäi Põhja- ja Kesk-Balti alasid ühendavaks nimetuseks ka uue aja künnisel, kui eestlasi ja lätlasi oli…4 minutit
