Toeta

Keel

  • Liivi pärandi äratamine Liivimaal
    Ķempi Kārl loeb oma Salatsi liivi keeles kirjutatud luulet liivi pärandi päeval Iklas 23. märtsil 2025.       
    Renate Pajusalu

    Liivi pärandi äratamine Liivimaal

    Kevadine pööripäev on liivlastel lindude äratamise püha, mis on tähistanud ka uue aastaringi algust. 2023. aastast peale on seda peetud liivi pärandi päevana esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, seda võrdse innuga mõlemas liivi rannas ehk peale Kuramaa ka ajaloolisel Liivimaal. Nii…
    Karl Pajusalu
    1 minut

  • Liivi keelekorralduse töömailt

    Iga keel vajab arendamist, kuid keele puhul, millel on vähe kõnelejaid, on keelehoole ja keele arendamine eriti oluline.

    Tänapäeval areneb teadus ja tehnika ning koos sellega ühiskond tohutu kiirusega. Pidevalt tekib uusi mõisteid ja nende tarvis on vaja sõnu. Isegi selliste suhteliselt suure kasutajaskonnaga, üle miljoni kõnelejaga keelte puhul, nagu ka eesti keel, läheb vaja palju tööd ja raha, et oma keel kõigis valdkondades…
    Sven-Erik Soosaar
    4 minutit
  • ,

    Teritatud tööriistata iga tööd ei tee

    Kui „Keelesaate“ ERRist kadumise mure peale kinnitasid tolle nõukogu esimees Rein Veidemann ja Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts Sirbis1, et keelejutud võetakse ette muudes saadetes, ei mõjunud see kuigi veenvalt. Kas on aga saatejuhtidele eestikeelse raamatu 500. aastapäeva puhul käsk kätte antud või teevad nad keeletööd möödaminnes nagu köstrid meie kultuuriloos sajandeid2, aga keelejuttu kuuleb tõesti rohkesti. Muu hulgas on keel Vikerraadios olulisemal kohal kui seni Kaja…
    Aili Künstler
    2 minutit
  • Eestlane ja tema raamat 300 aasta eest
    Johann Arndti „Tõelise kristluse“ lõunaeestikeelse tõlke käsikirja trükimasina embleemiga lehekülg XVIII sajandi keskpaigast.            
    Unitätsarchiv

    Eestlane ja tema raamat 300 aasta eest

    Kuigi eestlaste tõlgitud raamatud veel trükki ei pääsenud, oli tõlkijail ja raamatute ümberkirjutajail, nagu Adam Koljo ja Mango Hans, oma emakeelsesse kirjavarasse usku.

    Külli Prillop
    4 minutit
  • Kuidas tagada terminitööks järelkasv?
    Terminipäevaku ümarlauas: esiplaanil jutuhoos TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse, Kaitseväe Akadeemia inglise keele õpetaja Annika Timpka ja inglise keele lektor Aigi Piirimees.      
     Olari Pilnik / Wikimedia Commons

    Kuidas tagada terminitööks järelkasv?

    Teadusartikli, kõrgkooli- või muu õpiku, entsüklopeedia ja populaarteadusliku kirjutise koostamisel loob iga teadlane oskussõnu, kuid see ei ole ETISe järgi teaduse vältimatu osa.

    Helika Mäekivi,
    Ülle Sihver
    4 minutit
  • ,

    Eesti väike suurkeel. Pidukõne

    Oleme harjunud Eestist mõtlema kui väikeriigist. Seda Eesti kahtlemata on: väike maa, vähe rahvast. Niisamuti oleme harjunud eesti keelest mõtlema kui väljasuremiskursil väikekeelest, liivlaste kurbus kuklas.
    Ometi on K. J. Petersoni unistus keelest, mis laulutuules endale igavikku otsib, ju täitunud. Maakeelest sai sada aastat pärast Kristjan Jaagu õhkamist täisväärtuslik kirjakeel – teaduse, seaduse, ilukirjanduse keel. Veel sajand hiljem on eesti keel üks Euroopa Liidu ametlikke keeli, võrdne arvult…
    Hille Saluäär
    3 minutit
  • ,

    Viipekeele seis Eestis

    Märts on emakeelekuu. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel räägitakse Eestis suisa 243 emakeelt1, millest suurim on muidugi eesti keel ja sellele järgnevad vene, ukraina, soome, inglise ja läti keel. Emakeelte seas on niisuguseidki, mida ei räägita – viipekeeled.
    Eestis on rahvaloenduse andmetel 1464 viipekeele kasutajat, kellest 754 kasutab seda emakeelena ja 710 võõrkeelena. Eesti viipekeelt kasutab emakeelena 444 ning võõrkeelena 480 inimest. Kas niisugune hulk keelekasutajaid on piisav, et peaks…
    Helin Puksand
    3 minutit
  • Hennoste keeletegu
    2025. aasta Wiedemanni keeleauhinna laureaat Tiit Hennoste: „Kriitiline on seis teaduskeelega.“      
     Ken Mürk / ERR / Scanpix

    Hennoste keeletegu

    Tiit Hennoste: „Keele kasutamise juures on kõige olulisem vigade tekitamise ja parandamise mehhanism. Oleme jälle samas hea ja vea punktis.“

    Arne Merilai
    5 minutit
  • Õnne eesti raamatule, rõõmu sõnaseadjale, jõudu lugejale!
    Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp. Suurte teenete eest eesti kirjakeele ajaloo uurimisel ja tutvustamisel pälvis Kingisepp 2013. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna.     
    Külli Prillop
    ,

    Õnne eesti raamatule, rõõmu sõnaseadjale, jõudu lugejale!

    Valve-Liivi Kingisepa hinnangul on eesti kirjakeeles 500 aasta jooksul suurima muutuse läbi teinud ortograafia ja sõnavara.

    Pille-Riin Larm
    10 minutit
  • Eestikeelne tekst ja raamat. Juhused ja järjepidevus
    Wanradti ja Koelli katekismuse katke.            
    TÜ vana kirjakeele korpus
    ,

    Eestikeelne tekst ja raamat. Juhused ja järjepidevus

    2025. aastal möödub 500 aastat praeguse teadmise järgi esimese eesti keelt sisaldanud raamatu mainimisest. Eesti raamatu aastat tähistatakse juba neljandat korda – alates 1975. aastast teosega, mille kohta on teada vaid kaudsed andmed. Eestikeelse raamatu algust märgib Lübecki toomdekaani Johannes Brandese…
    Külli Habicht
    4 minutit
Sirp