Nancy Huston tuli, nägi ja võitis juba oma esimese eesti keeles ilmunud raamatuga. Tema romaani „Murrangujooned“ tõlge ilmus 2012. aastal (LR, nr 24–27, tlk Triinu Tamm), seda loeti, sellest räägiti, sellest kirjutati. Juba on seda magistritöö raames kõrvutatud Sofi Oksase „Puhastusega“ (Reelika Lepp). „Loomispäevik“ ilmus mullu suvel, vallutas edetabelid ja müüdi läbi. E-raamat õnneks müügilt ei kao, kuid sama saatusega „Murrangujoontest“ seda pole.
Nancy Huston on sündinud 1953. aastal Kanadas Calgarys, kuid…
Missugused Loomingu Raamatukogu teosed on viimastel aastatel iseäranis soojalt vastu võetud?
Loomingu Raamatukogul on viimastel aastatel hästi läinud: tellijate arv on püsinud 1000 ümber ja üksiknumbrite müük on tasapisi isegi kasvanud. Viimase järgi võib tõdeda, et eesti lugeja usaldab tuttava nimega klassikut, nii vanemat, nagu Heinrich von Kleist (tlk Mati Sirkel) ja Charles Baudelaire (tlk Kristjan Haljak), kui ka moodsamat, nagu Roberto Bolaño (tlk Ruth Sepp) ja Witold Gombrowicz (tlk Hendrik Lindepuu).…
Reaalsust on kõpitsetud vähemalt sestsaadik, kui õpiti tuld tegema, valgustati ja soojendati niiviisi tegelikku maailma. Teadaolevalt oli esimene, kes oskas kasutada tuld, Homo erectus (püstine inimene). Pildil dioraam Mongoolia ajaloo rahvusmuuseumist.
25. detsembril 2016 suri Bostoni lähedal Readingi hooldekodus üks Ameerika eestlaskonna värvikamaid esindajaid 1960.–1980. aastail, kunsti- ja kirjanduskriitik Paul Reets, Eesti Kirjanike Liidu liige, kunstiühingu Pallas auliige ning korporatsiooni Sakala vilistlane.
Paul-Heinri Reets sündis 5. juulil 1924 Tallinnas. Tema sõjaväeametnikust isa oli pärit Läänemaalt Ridalast, mille XIII sajandini ulatuvate juurtega kirikust kujunes poeg Paulile edaspidi uurimise objekt. Oma noorpõlve veetis Reets kolmes kodus Nõmmel, käis aastatel 1932–1936 Nõmme algkoolis…
Moodsa klassiku loomingus on viimase kolme aastakümnega kahanenud irooniadistants ning kasvanud skepsis nüüdisaegse tehnokultuuri adekvaatse keelelise tähistamise osas.
Eesti kirjanduses on esile tõusnud ääremaad. Samal ajal nihkuvad lõunaeesti kirjanduses rõhud ning avanevad uued perspektiivid Bernard Kangro teostes.
Sel sügisel kaitsti Tartu ülikoolis lausa kaks eesti kirjanduse alast doktoritööd: Maarja Hollo „Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus“ (2016) ja Brita Meltsi „Kirjanduslikud omailmad ja nende autobiograafilisuse lätted“ (2016). Kuigi palju aega ei ole möödunud ka neile eelnenud Mart Velskri…
Kõne kriitikaauhinna väljakuulutamisel Tartu Kirjanduse Majas 8. detsembril 2016
Armsad siinviibijad! Hea žürii! Tore Kultuurkapital!
Kui Ants Oras oleks täna siin, siis tal oleks meile üks küsimus.
Ants Oras ongi täna siin. Ma ei pea silmas Ants Orase kehatut vaimu, mis viibib esivanemate juures, vaid tema sümboolset kohalolu.
Sümboolne kohalolu mõjub nagu õietolm, mida on õhus tunda, aga harva näha. Mõned ütlevad, et tunnevad kevade lõhna. Mõned kurdavad, et…
Ise oledki
kõik märgid,
mida lugeda pead oskama.
Ise oledki
valgus tunneli lõpus.
B. K.1
Umbes kaks aastat tegutseb Moskvas portaal Arzamas – haridusprojekt, mis on pühendatud humanitaariale. Portaalile on iseloomulik käsitleda tuntut uutmoodi. Näiteks ilmus hiljuti hämmastav formaat – kirjutised vene klassikalisest kirjandusest sellisel viisil, et teoste poeetika peajooned…
Lapsena ootasin aastavahetust. See oli ärev värk. Toit oli hea, lubati kaua üleval vahtida, jagati kingitusi, inimesed olid ootvel ja õhevil. Kui kell kukkus, õnnitleti üksteist, nagu oleks avanenud uks paremasse maailma. Tundsin, et algav aasta võibki olla kuidagi ägedam, ilusam ja parem, et kõik on tõesti uus. Isegi kui ise midagi paremini ei tee, läheb paremini. Peaks minema, see oleks loogiline.
Nii ongi…
Juri Lotmani ja Jelena Pogosjani „Suurilma lõunasöögid“ on mõneti tavatu, üllatav raamat. Suuremas osas koosneb see Peterburis elanud Durnovo aadliperekonna 1857. ja 1858. aasta lõunasöökide menüüst, millele on lisatud põhjalikud kommentaarid ning ulatuslikud väljavõtted tollastest ajalehtedest ning perekonna päevikutest ja kirjadest. Menüüd juhatab sisse põhjalik esseelaadne kirjutis, kus põimuvad lõunastamise ja roogade kultuuriloolist tähtsust rõhutavad ilmekad näited ning gastronoomia ajalugu.
Lotmani ja Pogosjani eesmärk on olnud originaalne…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Reaalsust on kõpitsetud vähemalt sestsaadik, kui õpiti tuld tegema, valgustati ja soojendati niiviisi tegelikku maailma. Teadaolevalt oli esimene, kes oskas kasutada tuld, Homo erectus (püstine inimene). Pildil dioraam Mongoolia ajaloo rahvusmuuseumist.Nathan McCord / USA merevägi / Wikimedia Commons
Argonaudid kreeka kunstniku Konstantínos Volanákise (1837–1907) õlimaalil „Argo“.Wikimedia Commons
