Lembit Kurvits tahtis olla tõeline poeet, astuda meie ette saja-aastasest igavikust otsekui meie päevade Juhan Liiv, rebida rinnast põleva südame ning näidata sellega otsekui tõrvikuga teed. Ta oli mees, kes ei hooli kuulsusest ega rikkusest. Ta tahtis olla romantikute käilakuju, ent temast sai paljude suurepäraste realistlike värsside meister. Tema 1981. aastal ilmunud esikkogus „Väike-Kamari õhtud“ on kõik võetud elust: loodus, isiku- ja kohanimed. Vaid Kurvits oskas selle…
Ah et ausammas Konstantin Pätsile? Tunnistan kohe: minu teada lõpetas Päts Eestis demokraatliku korra ja kirjutas alla kõigile dokumentidele, millega riigi käest andis. Pätsi rollist meie ajaloos on piisavalt räägitud. Eriti üks asi on minu meelest selle sambavärgi juures kohutavalt valesti. Räägitakse Pätsi sümbolväärtusest. Monumendi pooldajad ründavad pahatihti president Kersti Kaljulaidu.
Sümbolite väärtus on pikem teema, aga praegu peab ütlema kaht. Esiteks, sümbolid aeguvad. See, et Päts…
Hüplik edasiarendus improviseeritud kõnest Kassari rahvamajas 19. veebruaril, kui mul oli au vastu võtta Jaan Krossi kirjandusauhind näidendi „Taevast sajab kõikseaeg kive“ eest.
Laureaadiks osutumine tuli tõelise üllatusena. Esiteks juba seepärast, et olgugi auhind iga-aastane, valitakse võidutöö välja tervelt kolme viimase aasta kirjandusliku saagi hulgast. See tähendab ülisuurt konkurentsi, seda enam et žanripiiranguid pole – olgu vaid tegemist kirjasõnaga. Ja teiseks: pärjatuks osutunud…
Jaapani menukirjaniku Haruki Murakami, keda paljud tahaksid näha Nobeli kirjandusauhinna laureaadina, romaani „Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad“ algpunktiks on mõistatus. Mis küll juhtus, et neljakümnele läheneva peategelase Tazaki Tsukuru neli väga lähedast sõpra olid ta keskkooli ajal otsusekindlalt ja põhjendamata endi seast välja heitnud? Tsukuru hakkab valusat minevikusündmust, mis oli ta tookord viinud ränka depressiooni, oma tüdruksõbra julgustusel lahti harutama. Ta käib endiste sõpradega…
Kord soovitati Urmas Vadil olla kirjanikuna nagu vastik, salakaval politseinik, täis riukaid, kel oleks nahaalsust ja julgust oma tegelastega igasuguseid asju ette võtta, mitte neile ainult lilli kinkida.
Kollaaž Kasemaaga
Tartu ülikooli peahoone trepp, mis viib usuteaduskonna ruumesse. Trepil tuleb vastu Kalle Kasemaa, ta on just käinud vaatamas, kas on tema nimele tulnud posti. Ta küsib rõõmsalt, kuidas läheb. Jutu jätkuks küsib veel midagi. Aga siis räägib anekdoodi, järjekordse. Ma ei ole kunagi küsinud, kust ta neid võtab, võib-olla peast, võib-olla mingist salajasest käsikirjast. Igatahes ei ole ma mitte kunagi kuulnud teda rääkimas üht ja…
Loomingu Raamatukogu 1975. aasta kaksiknumbri 1-2 ärakeelamisest on juba mitmel pool juttu tehtud. Minagi kavatsen seda mõne sõnaga puudutada oma loodetavasti selle aastanumbri sees ilmuvas raamatus „Mälestusi raamatutest“ peatükis „Keelatud raamatud“. Seetõttu keskendun siin ainuüksi raamatukese sisule.
Esimene emotsioon, mis mind pärast Loomingu Raamatukogu selle aasta esimese teose kiiret sirvimist valdas, oli: kui kahju, et meil seda raamatut juba 42 aastat tagasi olemas ei olnud! Ja kohe…
Roman tahtis kindlasti sünnitusele kaasa minna, ta soovis ise lapse vastu võtta, et tema ja lapse vahel poleks võõraid käsi. Liiga palju oli teisi inimesi tal elus ees olnud ja teda takistanud jõudmast millegi oluliseni. Nüüd tahtis Roman olla esimene, lõigata läbi lapse nabanööri. Roman ei teadnud, kas Sigrid üldse tahab teda haiglasse kaasa. Nähes, kui eemalolev on teinekord Sigrid, mõtles Roman,…
Ei lähe mööda päevagi, mil me ei kuuleks muinasjuttu „tõejärgsest ajast“.
Valik on vaba, igaüks võib ise otsustada, mida uskuda ja mida mitte. Näib, nagu oleks kusagil kellelgi hädasti tarvis, et järjest suuremad hulgad inimesi usuksid, et ei tõde ega muid ajatuid väärtusi ei ole olemas, et tõde on suvaliselt väänatav, vastavalt ärihuvidele.
Kuid inimene, kes on ilma jäetud tõest, lootusest, usust ja armastusest, kaotab oma inimliku näo…
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2016. aasta aastaauhindade põhižürii koosseisus Berk Vaher (esimees), Doris Kareva, Heli Allik, Kadri Tüür ja Paavo Matsin valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.
PROOSA
Mait Vaik, „Meeleparanduseta“
Maarja Kangro, „Klaaslaps“
Meelis Friedenthal, „Inglite keel“
Mehis Heinsaar, „Unistuste tappev kasvamine“
Maimu Berg, „Hitler Mustjalas“
Nikolai Baturin, „Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse“
LUULE
Jüri Kolk, „Igapidi üks õnn ja rõõm“
Silvia Urgas, „Siht/koht“
Marko Kompus, „Laboratoorium. 44 luuletust“
Kaur Riismaa, „Soekülm“
Elo Viiding, „Teadvuselooja“
Vladislav Koržets, „Laulud või nii“
ESSEISTIKA
Hasso Krull,…
3 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.