Toeta

Kirjandus

  • ,

    Naiste aasta, naiste kümnend

    Millal on paras aeg teha kirjandusest kokkuvõtteid? Tõenäoliselt mitte detsembri keskel, kui kellelgi ei ole süvenemiseks aega ja osa häid raamatuid on alles ilmumata. Märtsi keskpaik jällegi võib olla pisut hiline: lugejate tähelepanu on siis juba uutel teostel ja ettevõtmistel. Kas kunsti on üldse mõtet üritada kalendriaasta kaupa kokku võtta?
    Näiteks 2025. aasta puhul on tõdetud, et eesti kirjanduses oli naiste aasta. See on nii ja ei…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Raamatukogud targema ja sidusama ühiskonna teenistuses
    2. ja 3. detsembril pidasid Balti raamatukoguhoidjad Kaunases 12. kongressi „Libraries – Key to a Literate Society“ ehk „Raamatukogud – kirjaoskaja ühiskonna võti“. Üritus tõi kokku üle 200 osaleja Leedust, Lätist, Eestist, Norrast, Soomest, Rootsist ja Ukrainast. Kongress toimub iga viie aasta tagant.    
    Gintaras Lukoševičius

    Raamatukogud targema ja sidusama ühiskonna teenistuses

    Balti raamatukogude manifest on kutse ühisele tegutsemisele, et hoida kõrgel tasemel kirjaoskust, vähendada digilõhet ning tagada, et keegi ei jääks teadmiste või võimaluste puudumise tõttu ühiskonnaelust kõrvale.

    Tuuliki Tõiste
    4 minutit
  • Kes hoiab raamatukogu?
    Eesti raamatukoguhoidjate ühing annab igal aastal välja parima noore raamatukoguhoidja auhinna. Viimati pälvis tunnustuse Tartu ülikooli raamatukogu erialainfo spetsialist Svea Kaseorg.    
    Teet Malsroos / Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing

    Kes hoiab raamatukogu?

    Raamatukogu ei saa oma rolle täita ilma raamatukoguhoidjateta – tarkuse, kultuuri ja vaimse heaolu teejuhtideta.

    Kristi Veeber
    4 minutit
  • Legendide sinine udu
    8. novembril tähistati Tartu raekoja platsil eesti raamatu esmamainimise 500. aastapäeva. Esinesid raamatuaasta patroon Alar Karis, tuleteater Zerkala (pildil) ja paljud teised. Esitleti kogumikku „Eesti raamatu lood“.   
     Johanna Roos / Eesti Raamatu Aasta

    Legendide sinine udu

    Kogumikus „Eesti raamatu lood“ täidetakse fantaasia abil esimese eestikeelse raamatu sünniloo lüngad.

    Anneli Niinre
    5 minutit

  • Harigem oma aeda

    Mälestades Rein Sanderit (3. XII 1945 – 19. XII 2025)

    Eesti aedasid, aga ka mõne maja päikesepoolseid seinu kaunistab elulõng. Neist vähenõudlikest, jämeda puitunud varrega ligi kolme meetri kõrguseni ulatuvatest liaanidest on 1972. aastal Tartu ülikooli botaanikuna lõpetanud ning taimesüstemaatikast ligi sada neli­kümmend teadus- ja aimekirjanduslikku artiklit avaldanud Rein Sander kirjutanud raamatutes „101 eesti puud ja põõsast“ (2011) ning „Koduaia ilupuud ja põõsad“ (2014). Sanderi elutööks aimekirjanikuna võibki pidada pisut aega…
    3 minutit

  • Henrik Visnapuu auhinna said Janika Kronberg ja Reijo Roos

    Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) kuulutas 2. jaanuaril välja Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna tänavused laureaadid.
    Seekord anti välja kaks auhinda: üks mõjuka elutöö eest ja teine silmapaistvale noorele andele. Tunnustuse pälvisid Janika Kronberg pikaaegse tegevuse eest pagulaskirjanduse vallas ning Reijo Roos luulekogu „tere kas tohib / tere kas võisõ“ ja muu tegevuse eest. Auhind anti neile üle 7. jaanuaril Tallinna Kirjanike Maja kirjanduslikul kolmapäeval „Visnapuuõhta“.
    ERKÜ annab Visnapuu auhinda välja…
    1 minut
  • 500 aastat tõlkekirjandust. Kuidas edasi?
    Tõlkeajalugu on tähtis kõigile kultuuriuurijatele ja -huvilistele, tõdeb Daniele Monticelli. „Ühelt poolt peegeldub tõlkeloos eri ajastutel toimunu: mida valitakse tõlkimiseks, kuidas tõlgitakse, kes tõlgib, kellele – see ütleb väga palju kultuuri konteksti kohta. Teiselt poolt tõlge mitte ainult ei kajasta, vaid ka kujundab kultuurimiljööd: oma keelt, oma kirjandust, üldse teatud aja kultuurilist, poliitilist ja sotsiaalset silmaringi ning tegutsemisruumi.“ Foto on tehtud Tallinnas Kadrioru lugemispaviljoni juures.  
    Piia Ruber

    500 aastat tõlkekirjandust. Kuidas edasi?

    Daniele Monticelli: „Eesti raamatu ajalugu on algusest peale keele, kultuuri, religiooni, teaduse ja poliitika ajaloo põiming, tõlge aga lõim, mis teeb võimalikuks tekstide ja ideede liikumise.“

    Pille-Riin Larm
    16 minutit
  • Luulesalv
    Joonas Veelmaa  
    Samson Völk

    Luulesalv

    „*kas siin kinnisvaras“, „*kui 30. novembri õhtul“, „*igal detsembril tuleb taas“, „*täna kuulsin raadiost“

    Joonas Veelmaa
    2 minutit
  • Normaalselt isepäise plika hästi normaalne luulekogu

    Normaalselt isepäise plika hästi normaalne luulekogu

    Riste Sofie Käär näitab luulekogus „APS!“ mängu ja nalja kaudu inimeksistentsi absurdi, joonistab välja inimolu tobedad tahud ning viib need veel suurema absurdini.

    Sveta Grigorjeva
    5 minutit

  • Airis Erme 10. V 1973 – 16. XII 2025

    4. detsembril toimus Irus Airis Erme neljanda luulekogu „Võta mu sõnad“ esitlus, 12 päeva hiljem teda enam ei olnud. Selle raamatu kolm alajaotust „Ilu“, „Draama“ ja „Absurd“ peegeldavad omal moel Airise olemust ja tema lugu: ta armastas ilu, tema elus oli vaikset draamat ja on absurdne, et teda enam ei ole. Aga „võta mu sõnad ja vabaks nad lase,“ ütleb ta selles luulekogus, nii püüame ka meie…
    2 minutit
Sirp