Toeta

Kirjandus

  • Igast kehast võib saada kirjandus

    Betti Alveri kirjandusauhinna laureaadi sõnavõtt 23. novembril Tartus

    Kui küsida, kuis tunnen endas ära alverlikkuse, siis kõige paremini oskan end sobitada tõdemusega „Eesti kirjandusloost“ (2001): „Luuletajamina ei tunne hirmu tumedate tungide kuristike ees; vastupidi, need ahvatlevad.“ Ka minus elutseb janu sõnastada kõiksuguseid tumedusi, kirjutada need ilustamata ümber, võtta hambusse ka kõige „koledamad ja sobimatumad“ teemad, olla selle nimel kas või persona non grata. Ma ei…
    Johanna Roos
    2 minutit

  • Kirjanduskriitika auhinna kandidaadid 2025

    Selgunud on Ants Orase nimelise kirjandus­kriitika auhinna tänavused kandidaadid.
    Eik Hermann, „Hüütakse pardale: romaan kui tajumisümfoonia“ (Kairi Loogi romaan „Tantsi tolm põrandast“) – Vikerkaar 2025, nr 4-5
    Merlin Kirikal, „Salto mortale“ (Eva Koffi romaan „Õhuskõndija“) – Sirp 1. VIII 2025
    Liisi Rünkla, „Nagu suure linnu konksjad varbad“ (Berit Petolai luulekogu „Hele, tuisklev ja nimetu“) – Looming 2025, nr 9
    Mihhail Trunin, „Olemise filosoofia ridade vahel“ (Triin Soometsa luulekogu „Kerge kogu jõust“) – Keel ja Kirjandus 2025, nr 7
    Mart Velsker,…
    1 minut
  • Kuidas lavastada kirjandust?
    Kaur Riismaa 19. juunil Tallinna Kirjanike Majas Eesti Kirjanike Liidu 2025. aasta romaani­võistluse tulemuste väljakuulutamisel. Vasakul Rein Raud ja Tuuli Velling.     
    Kris Moor

    Kuidas lavastada kirjandust?

    Kaur Riismaa „Väsinud valguse teooria“ on XXI sajandi esimeste kümnendite ülesvõttena küll hägune, kuid võimaldab siiski pildi sisse minna.

    Ave Taavet
    5 minutit
  • Ma Teile kirjutan …

    Ma Teile kirjutan …

    Silvia Mälksoo ja Silvia Rannamaa kirjavahetus pakub südamliku sissevaate kahe mõttekaaslase pikka sõprusse ning manab silme ette omaaegse olustiku.

    Merle Adelman
    4 minutit
  • Noore autori olmeportree
    Brigitta Davidjants 9. aprillil Tallinna Kirjanike Majas jutukogu „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ esitlusel.     
    Kris Moor

    Noore autori olmeportree

    Brigitta Davidjantsi „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ on väikesele mahule vaatamata sama sisukas kui mõned pikemad perekonnasaagad.

    Boris Veizenen
    4 minutit
  • „Buddha maailma on lihtne siseneda, Saatana maailma on raske sisse pääseda“
    Ričardas Gavelise „Vilniuse pokker“ on üks enim tõlgitud leedu romaane.     
     Algimantas Aleksandravičius

    „Buddha maailma on lihtne siseneda, Saatana maailma on raske sisse pääseda“

    „Vilniuse pokkerit“ tasub lugeda nii neil, kes Nõukogude aega läbi elasid, kui ka neil, kellele see sünge muinasjutt mõjub nagu mõni vendade Grimmide hirmutekitav heietus.

    Maimu Berg
    4 minutit
  • Mis on ühist tõlkimisel ja kudumisel?

    Mis on ühist tõlkimisel ja kudumisel?

    Vestlus luuletõlkeauhinna laureaadi Anna Verschiku ja toimetajaauhinna laureaadi Katrin Kerniga

    Triinu Tamm
    9 minutit
  • „Parem aga on, mõtlen, armastada käsust välja tegemata“
    Jüri Talvet on renessanslikult mitmekülgne isiksus: temasse mahuvad ära maailmakirjanduse õppejõud, kirjandusteadlane, luuletaja, tõlkija ja esseist. „Kõik see on üks ja sama – loovus,“ ütleb ta. „Kirjandust ei saa õpetada ise seda uurimata või vähemalt mõttega sellesse süvenemata, kaasa ja sisse elamata, oma eluga seda vastu võtmata.“     
    Anni Õnneleid / Delfi Meedia / Scanpix

    „Parem aga on, mõtlen, armastada käsust välja tegemata“

    Jüri Talvet: „Filosoofia ja loovkirjandus põimuvad omavahel tihedaimal viisil. Loovkirjanduse südamik on minu jaoks luule.“

    Tiia Kõnnussaar
    10 minutit
  • ,

    Raamatuaasta vastandid

    Me elame kummalises paralleel­reaal­suses.
    Ühelt poolt me kinnitame oma keele ja kultuuri usku. Ajaloolise raamatuaastaga tähistame eesti rahva liikumist valguse, vabaduse, humaansuse poole. Sellel on ülev ja sakraalne, isedust puudutav mõõde. Meie põli on paremaks läinud, me ise paremaks saanud. Tahame sellel elusamuse teel edasi minna, üha enam iseneda.
    Kahelt teiselt poolt aga näeme, kuidas orjapidajate diktatuur sülitab oma ohvritele taevast tuld ja tõrva alla. See tähendab surma…
    Arne Merilai
    4 minutit

  • Debüüdiauhinna kandidaadid 2025

    Selgunud on Betti Alveri kirjandusauhinna tänavused kandidaadid. Auhinna pälvib kahe hingedepäeva vahel luule- või proosavallas ilmunud parima debüütteose autor.
    Piret Eesmaa, „Hiirekõrvul“ (hapax legomenon)
    Kalev Kerge, „Kaose väli“ (Eesti Raamat)
    Kerttu Kirjanen, „Haav(atav)“ (Hea Lugu)
    Riste Sofie Käär, „Aps!“ (Puänt)
    Kristi Küppar, „Tei tuu tii“ (Kristi Küppar)
    Johanna Roos, „Tsükkel“ (Kastani Tänava Kirjastus)
    Žürii arutelusse tõi elevust Toomas Kiho esimene luulekogu „Pundinuiad“ (Ilmamaa).
    Žüriisse kuulusid Rahel Ariel Kaur, Piret Põldver, Kaur Riismaa ja Tiina…
    Sirp
    1 minut
Sirp