„Just nii, härra seersant!“ on kahe reservväelase Timo Porvali ja Tarvi Tiitsu kirjutatud raamat 11 kuust kaitseväeteenistuses. Minategelaseks on küll Porval, kelle sõjaväes peetud päevikule teos ka tugineb, kuid nagu autorid eessõnaski mainivad, pole see „siiski üks ühele ei Timo, Tarvi ega kellegi kolmanda lugu“ (lk 9). Tegemist on rohkem seguga mitmete Eesti kaitseväelaste kogemustest ja humoorikatest juhtumistest, mis autorid kuulnud sõpradelt, ülemustelt ja saatusekaaslastelt. Võib-olla…
Livia Viitol: „Läti rahvusraamatukogu puitinstallatsioonil „Keelekera” „keritakse” Läti ning läti diasporaas elavate laste ja nende vanemate käsitsi kirjutatud soove läti keelele.”
Kohe-kohe saab läbi Riia aasta kultuuripealinnana. Sügis tõi kaasa uute suurte kultuurisündmuste laine: kui novembrikuu oodatumaid sündmusi oli dirigent Mariss Jansonsi ja Baieri Raadio sümfooniaorkestri kontsert, millele piletite hankimine kujunes riialastele vaata et eluküsimuseks, siis detsember kui filmikuu kulmineerus Euroopa filmiakadeemia…
Me elame maailmas, mida rüvetab ja pilastab erakapital. Eesti globaalprovints on erakapitali ees lömitamises maailmameister: ehk on kultuurihuviline lugejagi märganud, et meil on pangad tulumaksust vabastatud, aga kehvikud ja pensionärid ei ole. Makse maksavad ka need 5-6% täiskohaga töötajatest, kes elavad absoluutses vaesuses.
Kui keegi arvab, et erakapital teeb vähemasti kultuurile, näiteks kirjandusele head, ehkki ta riigile on ainult risuks jalus, siis ta eksib. Erakapital teeb kirjandusele…
Kord küsis bioloogist nobelist Peter Medawar oma kuulajatelt – mis on hüpotees? ja vastas sellele ise: hüpotees on kujutlusvõime hüpe tundmatusse.
Viimane kord, kui minu kujutlusvõime sooritas Eesti mainimisel vägeva hüppe, oli selle aasta suvel, kui ilmus Simon Anholti ja Robert Goversi koostatud „Hea riigi indeks”.* Hea riigi indeks näitab statistilistele andmetele tuginedes, kui palju panustab üks või teine riik kogu maailma hüvanguks. Eesti on 125 riigi hulgas…
Ma pole eriline reisikirjade kirjutaja, kirjanikuna soovin pigemini peita oma muljed mõne novelli või pikema luuletuse sisse, aga üheksandat „Luulesõitu” ei saa pidada ka päris igapäevaseks reisimise vormiks, mille eesmärk on tavapärasest välja lülituda. Ei, „Luulesõit” tähendab vastupidist – eriti intensiivset…
Olev Remsu Supilinna sari on nüüd valmis. Aastatel 2012-2013 ilmus kolm mälestusromaani: „Supilinna poisid”, „Supilinna surmad” ning „Supilinna armastajad”. Triloogia kolmanda osa teise raamatuga lõpetab Remsu dokumentaalmuinasjutu, kus on jäädvustanud 1950. ja 1960. aastate esimese poole Supilinna ja Tartu teismelise poisi…
Vahur Afanasjevi „Kuidas peab elama” on tema neljas luulekogu. Varem on kirjaniku sulest ilmunud „Kandiline maailm” (2000), „Kaantega viin” (2004) ja „Katedraal Emajões” (2006). Afanasjev on kirjutanud ka jutte, romaane ja reisikirja „Minu Brüssel” (2011).
Esimesest luulekogust õhkub noore luuletaja energiat ja isegi agressiivsust. Veelgi enam, Afanasjev nimetas end „Kandilises maailmas” skandaalseks luuletajaks ning eks seda ta toona oligi. Nüüd, neliteist aastat hiljem, on luuletaja mässav hing…
Kui mitte arvestada Rein Veidemanni käsikirja jäänud luulekogu „Lacrima” (koos Rein Sanderiga, 1970), on „Arkaadia öö” autori järjekorras kolmas ilukirjanduslik teos. See koosneb kuuest novellist, millest neli on varem ilmunud ajakirjas Looming. Seega ei paku teos justkui palju uut. Mida raamat pakub, on muidugi ilus poeetiline proosa, samuti leidub siin kolmest omavahel seotud tekstist moodustuv lühiromaan, mis ka kogu teosele veidi magusalt kõlava pealkirja on kinkinud.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Livia Viitol: „Läti rahvusraamatukogu puitinstallatsioonil „Keelekera” „keritakse” Läti ning läti diasporaas elavate laste ja nende vanemate käsitsi kirjutatud soove läti keelele.”Erakogu
Luulesõitjad Daugavpilsis. Vasakult: Kārlis Vērdiņš, Gunnar Wærness, Guntars Godiņš, Miia Toivio, Jenni Kallionsivu ja JanKaus.Heidi Iivari
Piia Ruber
