Kirjandus
-
Laigulise pidžaamaga ajataksos
ehk Veidi militaarsest temaatikast uuemas proosas
Taustast
Vaadates praegusi raamatulette, näib, et käimas on militaartemaatika uus, suures osas memuaarset laadi tõusulaine. Viimase aasta jooksul on ilmunud mitu niisugust ainevaldkonda puudutavat algupärast ilukirjanduslikku teost, mis viivad lugeja päris erinevatesse ajahetkedesse.
Kui vaadata, mis siiani eesti ilukirjanduses ilmunud on, siis praeguse sõjaväekirjanduse tõusulaine algas ilmselt Olev Remsu „Artur Magnussoni suure sõjasuve” (1997) ja Leo Kunnase „Sõdurjumala teenriga” (2001). Päris hea…6 minutit -
Otsekui tõlkes
Käbi Laretei – kas eesti või rootsi kirjanik?
Minult on aastaid küsitud – kuidas, kas Käbi Laretei ei kirjutagi eesti keeles? Ei, ta kirjutas enamasti rootsi keeles, ehkki oli viimastel aastakümnetel Eesti Kirjanike Liidu liige. Oli siiski ka erandeid, näiteks raamatus „Okas ja Käbi” ilmunud Tuneesia-novell on kirjutatud eesti keeles, samuti tänavu suve lõpus kirjastusele saadetud lugu „Pärandus”, mis veel ootab avaldamist.
Laretei 1976. aastal Rootsis…2 minutit -
Kirjutada surmale vastu
Boriss Jevsejevit võiks nimetada elavaks klassikuks. Võiks. Kui ta oleks vaid piisavalt tuntud – klassik peab ju tuntud olema! Ent vähemalt väljaspool Venemaad Jevsejev liiga tuntud küll pole. Tõsi, ta sai 2012. aastal kaks aastat varem ilmunud romaani „Jevsitgnei” eest Venemaa kultuuriauhinna ning teda on pärjatud teistegi Vene kirjanduspreemiatega. Samuti on Jevsejev olnud Vene Bookeri ja Ivan Bunini auhinna nominent ning on ka päris palju tõlkeid:…3 minutit -
Trakl, yksiklaste eest lausutud palve
See on imelik, et sada aastat möödub ja rindeteateid tuleb ysna samast kaarest. Ikka Ukraina ala, praegused tapatööd käivad õnneks veel teispool Dneprit. Esimeses ilmasõjas hukkus ka palju kultuurirahvast. Väljaanded ei jõudnud avaldada kõiki nekrolooge. Oli sõja esimene sygis, idarinne liikus Galiitsias. „Iseäranis äge, ajalooline lahing oli Gorodoki all, kus austrialased wihases wõitluses kõik jõu kokku wõtsid, et Lwowi tagasi saada, maksku mis maksab. Kuid otsustawal…5 minutit -
Tartust tuleb imeasju
Eesti imemuinasjuttude antoloogia kaks köidet on nüüd valmis.
Imemuinasjutud, täis imesid ja maagiat, on üks populaarsemaid muinasjutuliike. Paari nädala eest esitleti imemuinasjuttude teadusliku antoloogia teist köidet. Mahukas teos valmis Tartu ülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluuleteadlaste koostöös, kogumiku tekstid pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivist (ERA). Teose on koostanud Risto Järv, Mairi Kaasik ja Kärri Toomeos-Orglaan. Ehkki väljaanne on akadeemilise suunitlusega, peaks jutte olema hõlbus lugeda kõigil…4 minutit -
Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher.Kristjan Teedema / Postimees / ScanpixBerk Vaher ei karda olla vaenlane ega liitlane
Vestlus Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna vastse esimehega
3 minutit -
Vabadus vastu võetud
1.
Marko Kompuse „Poeedinahast” oleks päris kerge kirjutada üht eriti lühikest nupukest. Piisaks märksõnast „sürrealism” – pole ju kahtlust, et Kompuse looming liigub just selle kirjandusvoolu hoovuses. Aga pikemas vaatluses peaks hakkama täpsustama, et milline sürrealism, sest Kompuse loodud pildid ja seosed võivad esimesel või teisel lugemisel tunduda täiesti meelevaldsed ja juhuslikud, kuid siis hakkab ilmnema kaose ja korra omavaheline seotus. Lõpuks võiks lausa rääkida kompuslikust laadist,…6 minutit -
Sõda ja rahu
Soome kirjanik Riikka Ala-Harja rääkis kevadel Tallinnas, kuidas ta pidi võitlema oma esikteose „Tom Tom Tom” (1998) pärast. Romaan leidis kirjastaja alles pärast kolme aastat eitavaid vastuseid, ent saavutas suure tähelepanu: see kandideeris näiteks Helsingin Sanomate kirjandusauhinnale ja Finlandia preemiale. Finlandiale kandideeris ka „Dessant” (sm „Maihinnousu”, 2012), mis on Ala-Harja kuues romaan ja seni esimene, mis on ilmunud eesti keeles. Ka „Dessandist” sai mitmes mõttes võitlev…5 minutit -
Taibates sõnade võlu
Kaur Riismaa viimase luulekogu pealkiri näib viitavat Louis-Ferdinand Céline’i legendaarse suurromaani „Reis öö lõppu” pealkirjale. Céline’i teose alguses on enne põhiteksti pühenduslikud read: „Reisimine, see on kasulik asi, see paneb kujutlusvõime tööle. Kõik muu on ainult pettumused ja vaev. Meie reis on üleni väljamõeldud. Selles on tema jõud.”1
Céline’i romaanis on öö minajutustaja elu, mis kirjutatakse lahti 550 leheküljel. See kujutab endast ühtlasi Prantsusmaa mikroajalugu Esimese maailmasõja…3 minutit -
Aeg ei loo silda üle unustuse jõe
Mälestusteraamatutest on meil mõndagi õppida. Näiteks seda, kuidas omaenda olevikku tähele panna, kuidas inimesed mäletavad või tõlgendavad sama sündmust vägagi erinevalt ja lõpuks sedagi, et vahest ei maksaks üldse mälestusteraamatuid kirjutada, sest sellest, mis hetkel eredalt põleb, saab aastate möödudes tuulde tuulatav tuhk.
Mälestusi, meenutusi ja klaarimist vajavaid vanu arveid lugejad ootavad, mis sellest, et enamasti ei ole need raamatud enamat kui pikemaks venitatud ja pretensioonikamasse vormi…8 minutit
