-
Jan Kausi teise miniatuurikogu „Tallinna kaart” puhul on märgiline juba selle pealkiri. Kartograafi kätes on maailma loomine: lõpuks jääb ju tema valida ja otsustada, mida ja miks ta kaardile kannab. Salamisi tahaksime ikka uskuda, et Tallinn oli juba araabia geograafi al-Idrīsī kaardil aastal 1154. Füüsiliste ja abstraktsete objektide valimisel ja edastamisel on kartograafi ülesanne väljendada neid kaardil nii, et kaardi lugeja kasutaks kaarti ka nõnda, nagu…
-
Pole haruldane, et mõne tõlkijaskonna nimel kõnelevat, mingist piiritletud vallast lähtuvat väljaannet nimetatakse pealkirjaski hääleks, olgu selleks siis kodumaal tuttav Saarte Hääl või Suurbritannia eestlaste tegemisi kajastav Eesti Hääl. Ja kuigi kunagine tuntuim, ajastuomaselt kõikehõlmava pretensiooniga Rahva Hääl on juba peaaegu paarkümmend aastat meediapildist kadunud, on sellistele häältele omane tulevikusuunitlus, kestvusele orienteeritus. Need pole mõeldud üksiku peatselt vaibuva sosina või karjena, vaid pürivad kestma, kontakti otsima,…
-
Preemia esimene laureaat kuulutati välja Kavastus 6. septembri õhtul täiskuu säras ja viiuli- ning flöödimuusika saatel. Suvepäevade peakorraldaja Toomas F. Aru sõnul oli otsustamine väga lihtne: „Mina ütlesin, et saab see tüüp, ja Kivisildnik ütles, et saab jah.”
Lisaks üldistele austusavaldustele andis kirjastaja Kivisildnik Mägile üle Samsung Galaxy tablooarvuti. „Esimest korda antakse Eestis üle tõeline luulepreemia, mitte mingi vuhvel,” kommenteeris Kivisildnik akti. Preemia sponsoriks oli OÜ…
-
Jarek Kasari alias Chalice’i teise luulekogu kõige tugevam tekst on kindlasti nimiluuletus „V2rske kartul”. Vabavärsilises kolmeleheküljelises mitte liiga pikas luuletuses segunevad nii selle kirjanikuks hakanud hiphoppari kui laiemalt tänapäevase mitte eriti poeetilise luule parimad küljed. Algab see hästi igapäevase olmerealismiga: „suvel unistan tihti et kartul / oleks igavesti v2rske kartul” (lk 111). Autor rõhutab oma tavalisust ja, miks siis ka mitte, oma rahvuslikkust, hakkamata siiski liialt…
-
Millal toimub ja millele keskendub tänavune „Luulesõit”?
Guntars Godiņš: „Luulesõit” toimub sel aastal 23. – 30. novembrini. Festivali teema on tänavu luule ja haridus. Selleks kutsume kohale neli luuletajat, kes oskavad rääkida oma maa luule olukorrast ja luule tõlkimisest: Lätist Kārlis Vērdiņši, Soomest Miia Toivio, Eestist Jan Kausi ja Lõuna-Rootsist norra luuletaja Gunnar Wærnessi. Festival toimub Daugavpilsis, Joensuus, Tromsøs ja 25. novembril Tartus. „Luulesõidul” on ka oma…
-
Valts Ernštreitsi juurtes on küll liivi verd, aga ta kirjutab sageli läti keeles (olles ikkagi mu meelest liivi luuletaja), liivi keele omandas ta 1990ndate hakul Tartu ülikoolis Tiit-Rein Viitso õpilasena. Nii võib ehk öelda, et kogu liivi luule on mingis mõttes lätlaste-eestlaste kõrgintellektuaalne harrastus, väga väikse, aga avali südamega intellektuaalide ringi austusavaldus olnule, kaunile keelele . . . .
Korraks, kogu „Nagu lumehelbed talvel . . . .” alguses, esimestes noppelistes tekstides, jääb…
-
Mõlemad kujutavad oma lühijuttudes teistsuguseid maailmu ja inimesi. Lugeja viiakse seiklema maakera eri soppidesse või kodulinna nurgatagustesse. Tutvustatakse karaktereid, kes kehastuvad kellekski teiseks, seda nii teatrilaval kui ka igapäevaelus – neil on oma roll, mida tuleb täita. Mõlemad portreteerivad inimesi, nende veidrusi, isegi anomaaliaid.
Nii „Juukselõikaja-tüdrukus” kui ka jutukogus „Ei mingit Baden-Badenit” on näha konflikti üksikisiku ja massi vahel. Želve tegelased kannavad sageli ebaisikulisi, kuid karaktereid hästi…
-
Selles, et eesti lugejad armastavad Stephen Kingi loomingut, ei ole kahtlust. Näiteks Tartu linnaraamatukogus on Tiina Sule andmetel 139 nimetust Stephen Kingi teoseid: eesti keeles 20, inglise keeles 51, saksa keeles 1, vene keeles 67. Kokku on neid raamatuid viimase seitsme aasta jooksul laenutatud koguni 8099 korda (eestikeelseid 5537, ingliskeelseid 1308, venekeelseid 1248 korda). Eestikeelsetest on seitsme aasta jooksul ülekaalukalt enim laenutatud Tumeda torni sarja avaraamatut…
-
Stephen King on sündinud 21. septembril 1947. aastal USAs Maine’i osariigis Portlandis. Kui ta oli kaheaastane, jättis Kingi isa perekonna teadmata põhjustel maha. Legendi kohaselt läks ta välja suitsupakki ostma, kuid tagasi ei tulnud kunagi. Isast jäi järele aga hulk ulme- ja fantaasiaraamatuid – King avastas need ja sattus loetust kustumatusse lummusesse. Tema enda esimesed kirjutamiskatsed olid peamiselt loetu ja kinolinal nähtu ümberkirjutused (King on terve…
-
Sõda
Teine maailmasõda avaldas autorile suurt mõju. Nõukogude Liit ründas Soomet 1939. aasta lõpus, alla visati umbes kakskümmend tonni pomme. Hävitustöö, surm, ebakindlus, toidu ja igapäevaste tarbeesemete puudus varjutasid Janssoni elu. Ta on hiljem selle aja kohta öelnud, et ei saanud enam maalida, sest kõik värvid olid kadunud. Selleks, et oma eluga toime tulla, kirjutas ta esimesed muumilood. Kaks esimest muumiraamatut on kirjutatud sõja lõpus ja peegeldavad…
