-
Ega Jürgen ei loe luulet vaid kaunistele noortele daamidele (kuigi need on loomulikult põhiline publik), ta on lugenud ka mulle ja mitmetele tümikatest kamraadidele. Aga päris igale möödujale ikka ei loe. Luule on isiklik asi ja kuulajaga peab olema isiklik sott või lootus sellele.
Avalikel esinemistel suudab Jürgen isiklikkuse atmosfääri kergesti luua ja kuulaja kaasa tõmmata. Jürgeni tugevus on pikk šeherezadelik jutustamine, ta masin jõuab siis korralikult…
-
Selline linna ja maa kohtumine tekitab loomulikult ootamatuid kooslusi. Linna intellektuaalid kuulavad maalaste laule ja maarahvas näeb oma külas jalutamas kirjanikke, kelle hääl on muidu tuttav raadiost ja nägu televiisorist. Kuku raadiohääl Kristel Kossar intervjueerib metsa vahel Kanal 2-st tuntud Ilmar Taskat. Oma pika seelikuga on põõsastesse takerdunud ajakirjanik, kelle külamees kiiresti kohalike oludega kurssi viib. Külakiigel kõõluvad Võtikvere kooli laululapsed ja puude varjus raamatumüüki alustanud…
-
Läti kunstide akadeemias audiovisuaalset kunsti õppinud Jelena käsitseb kaamerat vägagi julgelt, võttes kasutusse võimalikult palju eriefekte. Nii võib kaamerapilgu fookusesse sattuda kõik korraga, mis muudab pildi häguseks, või vastupidi, ainult mingi pisidetail, suurendades seeläbi asja olulisust: „Muusa õhtul / KNITTED DRESS 1278N1188 TANK TOP / 1077M8052 / BAG 6SN8W1956 BOOTS 8H9CS3512” (lk 9).
Ise peab Jelena Glazova oma luuleteoseid veebikaamera lüürikaks. Sellest tulenevalt näib, et luulekogus…
-
Just enne seenekorjehooaja algust esitles kirjastus ;paranoia kogumikku „Seeneriik on lähedal”, kus 29 autori tekste ja pilte seentest. Eks temaatilisi kogumikke on ikka tehtud (armastusest, aastaaegadest, alkoholist jne), et see aga ühele taimele pühendatakse, on haruldane. Tegemist on sotsiaalkampaania „Märka seent” kirgliku avaldusega, mis kutsub seni tundmatuid (seega olematuid) seeni avastama ja „adopteerima”. Kogumik sündinud nn välkkirjastamise meetodil – ideest raamatuni kulus kaks nädalat. Lähemalt räägib…
-
Varjuliste puie all. Luuletused / Luulõtusõ’. Koostanud Õnne Kepp, toimetanud Õnne Kepp ja Tiia Allas. Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Võru Instituut 2014. 536 lk.
Sel nädalavahetusel, mil Osulas peetakse juba 26. Kaika suveülikooli ehk lõunaeesti keelele ja kirjandusele pühendatud ettekande- ja esinemispäevi, on igati asjakohane võtta jutuks lõunaeesti kirjanduse läbi aegade suurima luuletaja Artur Adsoni (1889–1977) vastilmunud koondkogu „Varjuliste puie all. Luuletused / Luuletusõ’”.
Pole kahtlustki,…
-
Vaatasin Pärlijõge. See oli kõrge. Vette vajunud halapaju võrasse oli terve puuslak oksi kogunend. Taanduva suurvee loksuv vool leotas kaldaid. Vihitajad soojal kruusal madala vee vahusel piiril. Bussiuksest uhkas elustavat hingust. Veel yks väljateenitud kevad. Pisike poolvarjuline kaldaserv seisis veekeeriste kohal. Tasakesi vajus voolu noolitud liivakiht ojja. Paljastus neljast kyljest mingisuguste mõranenud kivikaante keskel seisev muistne puukast. Juht lylitas mootori sõiduks käima, aga ma lipsasin enne…
-
Vaatasin Pärlijõge. See oli kõrge. Vette vajunud halapaju võrasse oli terve puuslak oksi kogunend. Taanduva suurvee loksuv vool leotas kaldaid. Vihitajad soojal kruusal madala vee vahusel piiril. Bussiuksest uhkas elustavat hingust. Veel yks väljateenitud kevad. Pisike poolvarjuline kaldaserv seisis veekeeriste kohal. Tasakesi vajus voolu noolitud liivakiht ojja. Paljastus neljast kyljest mingisuguste mõranenud kivikaante keskel seisev muistne puukast. Juht lylitas mootori sõiduks käima, aga ma lipsasin enne…
-
Meenutan seda eellugu, et anda ettekujutus Mihhail Hudjakovi „Kõldõsini aja” loomise taustast. Ka viide „Kalevalale” pole juhuslik. Nimelt saadeti 1919. aastal Moskvasse ülevenemaalisele õpetajate kongressile noor õpetaja ja luuletaja Kuzebai Gerd, kelle nimeks oli tollal veel Kuzma Tšainikov. Kahekümneaastane haritlane tutvus pealinna ja sealsete raamatupoodidega, kus muu hulgas sattus talle kätte soome luule antoloogia, mille oli tõlkinud sümbolistlik poeet Valeri Brjussov, tema tulevane õpetaja. See raamat…
-
Seto Instituut on oma „Kirävara”-sarja hooga käima lükanud. Praeguseks on selles ilmunud üheksa puna-valget, setu ornamentidega ehitud raamatut. Nende hulgas on näiteks esimene läbinisti setokeelne teadusväljaanne, Jakob Hurda 1886. ja 1903. aasta retkede päevikute trükk „Raasakõisi Setomaalt”. Hurda märkmetele ja joonistusele on lisatud Viktor Reieri fotosid ja joonistusi, kirjutatud terve rida kaassõnu (peale koostajate Andreas Kalkunilt, Risto Järvelt ja Arvis Kiristajalt). Tulemuseks on seto kultuuri põhjalik…
-
Mu handi sõber Anna kõneles korra, et keelesugulastel hantidel on nn isiklikud laulud, mis inimesega kaasas käivad sünnist surmani ja kaugemalegi. Et kui laps sünnib, siis vaadatakse, kes sugulastest on temas taaskehastunud. Ja siis antakse lapsele ka tolle ümbersündinud sugulase isikliku laulu meloodia uue elu elamiseks. Esimesed lauluread koostavad vanemad; eks ikka sellest, kuidas sündimine, mis tollel hetkel looduses toimub, mis ennustavaid märke paistmas.
Ja siis riburada…
