Eile esitleti Ungari instituudis e-ülevaateteost „Ungari kirjandus mitteungarlasele”. Tegemist on esimese pikema eestikeelse ungari kirjanduse ülevaatega. Lähemalt kõneleb teosest selle autor, ungari keele tõlkija ja Tallinna ülikooli soome-ugri keelte lektor Ivar Sinimets.
Mida sisaldab ja kellele on mõeldud „Ungari kirjandus mitteungarlasele”?
Eesti keeles on viimase saja aasta jooksul ilmunud suhteliselt palju tõlkeid ungari keelest, kuid kirjandusloolisi käsitlusi ungari kirjanduse kohta üsna tagasihoidlikult. Ka kannavad need ilmunud materjalid oma…
Indrek Hargla Melchiori lugude sarjas on ilmunud juba viies raamat. See viib lugeja XV sajandi Tallinnasse, kus dominiiklaste kloostrist leitakse salapärane kadunud kroonika. 2010. aastal sõnastasin sarja esimest raamatut vaadeldes ühe seisukohana, et autor suudab küll luua usutava keskkonna (apteeker ja…
Ringo Ringvee proosateos „Lenni” on pikast vaikivast unest üles äratatud tekst. Tegelikult juba 1996. aastal sündinud ja väheste valitute seas ringelnud proosateos toodi tänavu teater NO99 vahendusel laiema avalikkuse ette.* Korraga äratati see (uuele) elule nii raamatukaante vahel kui laval. Tekst ja lavastus mõjuvad terviklikult: tekib mulje, et üht ei saagi vastu võtta ilma teiseta. Kuna tegelikult juba ammu oma elu alustanud „Lenni” ei ole näidendina…
„Küsimused jäid õhku ja mure ootas tuule taga / mure / see elusa maailma ühisosa” (lk 22). Tõnis Vilu teine luulekogu „Ilma” mõneski mõttes jätkab säält, kus esikkogu „Oh seda päikest” (2013) oma raskemeelsusega pooleli jäi. Nagu debüütkogus kujutab Vilu seegi kord üht võõrast territooriumi, mil pole päris maailmaga suurt pistmist, ent „Ilma” on oma ligipääsmatuses veel kraade kangem.
Kui debüütkogu pakkus esmaavaldatule iseloomulikult vaheldust, katsetusi, vastandlikke…
See on massikultuuri tuntud skeem ja äri-ideoloogide peaõigustus: rahvas ju muud ei tahtvatki kui sedasama ajalikku, käegakatsutavat, äratuntavat, mille aeg neelab, nii et sellest õieti midagi järele ei jää. Mis kasu on üldse vaimsetest aadetest või hingepürgimustest?
Ille R. Liscinski luulekogu „Sädemed tuules” sisaldab samuti eesti elulugusid ja ka iseenda loo, kuid seda kannab massikultuurile risti vastupidine vaim –
läkitus, mida üritas tuimavõitu maarahvale nii kirglikult sisendada juba…
Ottniell Jürissaar
27. III 1924 – 7. IX 2014
7. septembril lahkus jäädavalt meie hulgast Eesti kultuuriruumi üks mitmekülgsemaid ja eredamaid loomeinimesi, luuletaja, kirjanik, helilooja ja dirigent, endine metsavend, soomepoiss ja poliitvang Ottniell Jürissaar. See andekas mees jõudis ära elada pika 90aastase elu, täis raskeid katsumusi ja kannatusi, aga lõpuks ka palju rõõmu oma unistuste ja loometöö realiseerumisest kontsertide ja raamatute näol.
Ottniell Jürissaar sündis Tartus 27. märtsil 1924.…
Temaatiline lühijuttude kogu on tore selle poolest, et võimaldab teha pingerivi, luues nii ühisjoone kirjanduse ja spordi vahele. Pjedestaalikohtade väljaselgitamine ei olnud raske. Kolm lugu olid teistest kõvasti üle: Armin Kõomäe „Kiirabi”, Kätlin Kaldmaa „Uue aja laps” ning Jan Kausi „Tüdrukud ja poisid”. Esikolmiku reastaksingi just sellises järjekorras. Peale lugemismõnu pakkumise iseloomustab kõiki kolme, et need on ehtsalt maateemalised, 100% selle keskkonnaga seotud, urbanistlikus keskkonnas oleks…
Aeg-ajalt kasutatakse Eestis teatud (meedia)nähtuste kirjeldamiseks mõistet „sotsporno”. Henn-Kaarel Hellat olevat sotspornoks nimetanud oma luuletekste, mida ta kunagi Edasile tähtpäevadeks kirjutas, vähemalt nii on 2008. aastal ajalehe Vooremaa kaudu teada andnud Riina Mägi. Ju siis nii oli, aga nüüdsel ajal, isegi kui kirjanikud teevad ajalehtedele tellimustekste, vähem luule-, rohkem proosa- või kolumni vormis, eelmainitud mõttes sotspornoni enam ei laskuta.
Pigem võiks mõiste „sotsporno” tänapäeval tähistada kõike, mida…
Kuigi esimese hooga tundus, et rohkem ma selle teema kohta midagi öelda ei oska, hakkasin siiski järele mõtlema. Küsisin endalt, kas tänapäeva eesti kirjandust iseloomustab tõesti tugev katkestus, nagu toona pakkusin. Katkestus nii institutsioonilises, põlv- või kildkondlikus mõttes kui ka katkestus kui esteetiline programm. Jah, muidugi teevad (proosa)debütandid jätkuvalt seda, mida debütandid ikka teevad (enda nahal empiiriliselt tõestatud): laenavad siit ja laenavad sealt ning püüavad olla…
Neil aastail inimestes pulbitsenud ootuse ja erutuse, entusiastliku tehatahtmise ja pulbitseva energia tähelepanelik talletamine on selle teose üks väärtusi: „Ometi oli midagi täiesti uut siinses õhus, tänavatel eriti” (lk 69), „praegu olid kõigi jaoks olemas vaid rahvuslipp, lipuvärvid, ähvardav Moskva ja naiivne ning loid Lääs” (lk 195). Pikemalt peatub jutustaja rahvusliku liikumise kõrghetkedel, nagu rahvarinde asutamine 1988. aasta sügisel ja keeleloits Tallinnas Raekoja platsil, sinimustvalge heiskamine…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
