-
Talviste ja täpne sõna
Neitsiliku kujundusega raamatu pruunsinisel kaanepaberil kiidab Madli Kütt Talviste esseeraamatut, lausudes mõne sõna uurija taustagi kohta. Lisaks nentimisele, et Talviste on kirjutanud doktoritöö Charles Baudelaire’i vastuvõtust Eestis, ning olulisemate autorite loetelule, kelle teoseid Talviste on tõlkinud (mh Foucault’ ja Voltaire’i oopusi), sõnab Kütt, et raamatu autor on „kuldsete kätega uurija – kõik, mida ta puudutab, tundub muutuvat teaduseks”. Tõepoolest, Kütil on õigus –…
-
Õigupoolest paistab sellises võttes juba uut tulva eesti nüüdiskirjanduses. Mõne aasta jooksul on teenitud tähelepanu saanud õige mitu teost, milles kirjanik jutustab iseendast seoses kodukoha maastike või muul viisil subjektiivselt tähenduslike paikadega: kirjeldatakse ümbruskonna geograafiat ja hooneid kas siis puhtalt omaelulooliste seikade kaudu või laiendatakse ajalist aspekti, valgustades niiviisi ka piirkonna ajalugu ja üldist argiolustikku või luues koguni eluloovisandeid kohalikest silmapaistvatest inimestest. Sellistes autobiograafiat topograafiaga siduvates…
-
Nüpli ettekannetes räägiti lünkadest ja kõneldamatutest teemadest. Sel teel avastati eesti kirjanduse äärealasid, lotmanlikus tähenduses: eri tuumade kokkupuutepunkte. Kui vaadelda perifeerias tegutsevaid tuumi (väärtussüsteeme), mis koos toimivana hakkavad looma uusi seadusi, siis võib näha selle väge. Olgu see orjalaeva Zong loos M. NorubeSe Philipi raamatus „Zong”, mis koosneb 300 sõnast, millega antakse edasi 440 orja tapmise lugu (Kadri Naanu ettekanne), eestivene kirjanduses (Ingrid Velbaum-Staub ja Anneli…
-
Võsa ja põld on maastikul nulliga tähistatud kohad. See on nii, ja ometi pole selles midagi iseenesestmõistetavat. Looduslik null – biotoop, milleni maastik iseenesest, inimese vahelesegamiseta mõnesaja aastaga välja areneb – on Eestis hoopis ürgmets ja soo. Võsa ja põld on seega kultuurilised nullid. Ometi on nad ilmselged nullid, kust edasi skaala juba kas miinusesse (maa alla) või teise dimensiooni (pähe) läheb. See võimas psühhogeograafiline null…
-
Mari Niitra, Liivi muuseumi juhataja
Kes on Juhan Liiv?
Juhan Liiv on eesti kirjanduse üks suuremaid müüte. Kui Roland Barthes appi võtta, on müüdi probleemiks see, et see on seest tühi. Müüt rõhutab üksikuid, valitud tahke mingist isikust või nähtusest – antud juhul peamiselt vaesust, hullumeelsust, traagilist elukäiku – ja jätab varju palju teisi. Millegipärast on suuresti märkamata jäänud näiteks Liivi terane huumorimeel ja eneseiroonia, samuti vahe ühiskondlik…
-
Ameerika Ühendriikide noore helilooja Timothy C. Takachi (1978) sulest tuli möödunud aastal kooriteos „Su rahva koda” („The House of Your Kindred”), mida on inspireerinud Juhan Liivi luuletused „Tule, öö pimedus” ja „Kui tume veel kauaks ka sinu maa”. Esialgu oli heliloojal, kes on varem eesti keeles laulnud, kavas kirjutada lihtsalt eestikeelsel luulel põhinev originaalkeeles kooriteos. Lugedes Juhan Liivi luuletuste tõlkeid (Jüri Talvet ja H. L. Hix),…
-
Enam kui poole tuhande leheküljega kogumik jaguneb kuueks eraldi pealkirjastatud alaosaks: artiklid, intervjuud, esseed, arvustused, hüvastijätud ja väliskirjanduse vaatlused. Kaasatud kirjatööde seas on nii varem ajalehtede-ajakirjade kui koguteoste veergudel ilmunuid, ent on ka seni käsikirja jäänuid (artikkel „Põllu” kunstnik Kaljo Põllust). Kogumik pakub rikkaliku ja süvenenud sissevaate erinevate autorite ja teoste maailma, lugejal on võimalus siseneda näiteks Lehte Hainsalu, Ilmar Jaksi, Ellen Niidu, Viivi Luige, Lydia…
-
Romaan räägib Hanna-nimelise naise eneseteostusest ja selle põrkumisest vastu inimliku kadeduse ja hoolimatuse müüri, vastu ühiskondlikku silmakirjalikkust ja ükskõiksust. Lõpuks kangelanna väsib ega jaksa seista vankumatult ja oma rõõmsat meelt heitmata tagurlike jõudude vastu. Loo lõpp pakub ootamatuid seletusi ja positiivse lahenduse.
Jutustus naise raskest teekonnast eneseleidmise keerulisel rajal ei ole selles punasekaanelises raamatus mitte sugugi uus variatsioon sellest vesisest rahvajutust, kus tark ja kaunis peategelane võitleb…
-
Õigupoolest on selle raamatukogu hoonet (aadressil Suur-Sõjamäe 44a Tallinnas) nägijalgi raske leida ja tee sinna on jalakäijale ohtlik. Lugejate suuremale osale see siiski peavalu ei tee, sest erinevalt tavalistest raamatukogudest pimedad oma raamatukokku enamasti kohale tulema ei peagi.
Mis puutub EPRi kogudesse, siis kui tutvuda selle kodulehe (www.epr.ee) teavikute nimekirjadega, tuleb tunnistada, et punktkirjas raamatute kogus ei ole eesti kirjanduse kullafondi, eriti aga värskema kirjanduse esindatus erialateadlase…
-
Kriitik peab möönma, et Italo Calvino (1923–1985) kuulsaimat romaani on järeleproovitud mõõdupuude abil raske kirjeldada. Veelgi raskem on tal pakkuda rahuldavaid vastuseid küsimustele, mida raamat ilmtingimata tekitab. Asi ei ole selles, nagu oleks teos segane. Vastupidi, sisemist loogikat on seal üleliia palju: seda pulbitseb üheaegselt väljapoole, pärisellu, kuid veelgi enam sissepoole, raamjutustuse sees puhkevatesse uutesse lugudesse. „Kui rändaja talvisel ööl” on sihikindlalt ja tihedalt, lausa hermeetiliselt…
