-
Briti impeerium – XIX sajandi keskpaik. Inglased valitsevad suurt osa maailmast ning koduski tundub olukord normis olevat, kuigi XVIII sajandiga võrreldes on ühiskond jäigem ning domineerima on hakanud topeltmoraal. Henry Fieldingu „Tom Jonesi”, mida veel sajakonna aasta eest loeti avalikult, on hoolitsevad pereisad nüüd peitnud kõige ülemise riiuli raamatute taha. Eriti naistelt oodatakse täielikku truudust ja puhtaid, erootikavabu mõtteid, samuti peavad nad mööda vaatama sellest, kui…
-
Miks otsustasite kirjutada „Lumma” fiktiivsete tegelastega, mitte reaalsetest XIX sajandil elanud inglise kirjanikest, näiteks Christina ja William Rossettist? Mida (auto)biograafiates napib?
A. S. Byatt: Tunnen, et olen jutustajana palju vabam, kui mu tegelaskujud on välja mõeldud, mitte tegelikud inimesed. Kõigil mu tegelaskujudel, nii ajaloolistel kui ka kaasaegsetel, on mitu algallikat. Mind pärsiks, kui peaksin kirjutama näiteks Dante Gabriel Rossetti suguelust, kuid kujutletavate inimeste puhul võin selle välja…
-
Peaaegu võimatu on kirjutada midagi vanapõhja kirjandusest, ilma et see nähtus ise oma erakordsusega hetkeks vakatama ja järele mõtlema sunniks. Faktid on hämmastavad. Umbes 900 aastat tagasi tekkis kaugel Põhja-Atlandi ookeanis loodusressursside poolest vaesel ja väga hõreda asustusega Islandi saarel kiiresti ja siiamaani õieti arusaamatutel põhjustel äärmiselt rikkalik, mitmekesine ja omapärane rahvakeelne kirjakultuur. Eelkõige õitses see järgmisel paarisajal aastal, XIII–XIV sajandil, kuid tegelikult ei katkenud traditsioonilistes…
-
Avanud Tiibeti mungarüü värvi kaantega raamatu, näeb esi- ja tagalehel palvelippe, mis lehvivad tuules ning saadavad kõikjale häid soove. Seejärel hakkab kooruma keerukas, pöörane ja ülev lugu salajase palve otsimisest ning leidmisest. Raamatu üks olulisemaid ja jõulisemaid tegelasi on aeg, millele osutavad ka peatükkide alapealkirjad: aeg on ühes hetkes, aeg pole päris, aeg on muutumine, aeg saab otsa. Need moodustavad justkui mõne budistliku filosoofilise traktaadi struktuuri.…
-
Märts. Vabaduse väljakul toimub Ukraina rahvale pühendatud toetuskontsert. Pawo Karpo ja Chöje Drolkar sõidavad trammiga Kadrioru parki, kus toimub Tiibetit toetav meeleavaldus.
Detsember. Pawo Karpo lendab Solarise kosmosejaamaga ümber maakera ja üritab seda salajasi palveid lugedes paremaks muuta. Solarise raamatupoes esitleb Ülo Mattheus oma uut romaani „Tema salajane palve”.
Aeg on ühes hetkes
„Aeg ja mälestused põimuvad eristamatuks puntraks, mis loovad aina uusi seoseid” (lk 11). Mattheuse romaani…
-
28. maist 1. juunini toimub Tallinnas juba kuuendat korda kirjandusfestival „HeadRead”. Festivalil osaleb 22 väliskülalist ning arvukalt eesti kirjanikke, kavas on vestlusringe, ettelugemisi, jalutuskäike jpm.
Mille poolest on tänavune „HeadRead” eriline? Keda seekordse festivali külalistest või missugust sündmust tahaksite iseäranis esile tuua?
Ühe kirjandusfestivali koostamise ja kajastamisega kaasneb alati materjali doseerimise probleem. Kuna festival eeldab tavapärasest suuremat intensiivsust – ning tihe kava on ju festivali eelis, sageli lausa…
-
Eelmise aasta lõpus ilmus Doris Kareva vahendusel XIII sajandi pärsia müstiku Džalāl ad-Dīn Muhammad Balkhī, tuntud ka kui Džalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī või läänes lihtsalt Rumi värsside kogu „Päikesesõnad”. Rumi on viimase 700 aasta jooksul olnud üks armastatumaid pärsia müstikuid ja lüürikuid, kelle poeesia kuulub pärsiakeelse kirjanduse tippsaavutuste hulka. Ta on tõlkijate seas armastatud, jättes seljataha kõik teised oma ajastukaaslased.
Doris Kareva on lähtunud peamiselt ingliskeelsetest Rumi…
-
Leili Iher, Gustav Suitsu jälil. Fakte ja mõtisklusi. Toimetanud Brita Melts. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011. 600 lk.
Professor Gustav Suitsu on näinud oma vaimusilma ees Tartu ülikooli kateedris seismas paljud 1920. ning 1930. aastate Eesti Vabariigi Tartu ülikooli humaniora tudengid. Nad mäletavad Suitsu oreooli, tema oodatust kõhetumat profiili ning tema ootamatult kandvat häält. Omamoodi legend on ka tema loengute küllaltki sagedane ärajätmine, väidetavalt sellepärast, et…
-
Teatavasti ei ole luulekriitika lihtne töö ja selle mõttekust on aeg-ajalt kahtluse allagi seatud. Tähendab ju luuletuse analüüsimine selle üksikkomponentideks lahtivõtmist ja üleseletamist ehk luuleteksti ratsionaliseerimist. Kuid suudab siis analüüsikeel haarata tundejõulist luulekeelt? Mihkel Kaevats on arvanud, et „parimas luules suudab keel väljendada seda, mis jääb talle muidu kättesaamatuks: sõnadeülest, väljendamatut [—]. Kui luulet lugeda nagu tavateksti, ei saa temast ega tema loodud maailmast aru”.1 Vaevalt…
-
1554. aastal ilmub üheaegselt kolmes linnas – Alcalá de Henareses, Burgoses ja Antwerpenis – tähelepanuväärne anonüümne raamatuke „Tormese Lazarillo elukäik: tema õnnetused ja õnnelikud juhtumised” (e.k 1983). See on aeg, mil keskajal ülipopulaarsed rüütliromaanid hakkavad juba unustusse vajuma, kuigi lõplikult teeb need naeruväärseks vähem kui pool sajandit hiljem Cervantes. Nii sünnibki ajaloolistest tingimustest ajendatuna täiesti uus žanr – kelmi- ehk pikareskne romaan.
Hispaania on sel ajal…
