-
Kirjandusfestivali „Prima vista” korraldajad palusid aga sel aastal lugejatel endil pöörata tähelepanu oma pere lugemusele ning teha selle põhjal järeldusi ja ettepanekuid, et muuta praegust olukorda (kui on vaja muuta). Valik kirjutatud lugudest pandi pealkirja „Lugemise vabadus” all kaante vahele ning köideti trükimuuseumis raamatuteks. Siinne ülevaade on läbinisti subjektiivne, põhinedes vaid neil 135 saadetud tekstil.
Õpilaste ülekaal oli osalejate seas märgatav: 135 kirjutajast 113 olid kooliõpilased…
-
Popkirjandus ja Fräuleinwunder
1990. aastate algusest, mil Saksamaa taas ühines, Ida- ja Lääne-Euroopa pärast külma sõja lõppu teineteisele lähenema hakkasid ning ka majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised suundumused (nt urbaniseerumine, globaliseerumine, digipööre jms) senist elukorraldust radikaalselt ümber mõtestama sundisid, on saksakeelses kirjanduses välja kujunenud jõujooned, mis on väikeste variatsioonidega püsima jäänud senini. Ühiskondlikest muutustest tulenevalt on need jõujooned ennekõike seotud uute teemadega, aga ka uute autorite tulekuga kirjandusse.
1990.…
-
Võlumäe romantik
Joel Haahtela on erakordne nähtus soome proosas. Psühhiaatrist kirjaniku romaanid koosnevad impressionistlikest piltidest, mis on seotud pigem (tihti) meessoost peategelase meelemaastiku kui reaalse ümbruskonnaga. Haahtela teostes ei saada musta pori näkku, seal ei lenda sülg ega rusikas ning keegi ei jää ühiskonna ebaõigluse pärast töötuks või hakka jooma. Tema romaanid on psühholoogilised ja väga elitaarsed. Kirjaniku stiil toob meelde Kesk-Euroopa, Itaalia või Prantsusmaa kirjanike kerge…
-
Joel Haahtela on elukutselt arst, täpsemini hingetohter, kes tegutseb aktiivselt ka kirjanikuna. „Kadumispunkti” järelsõnas osutatakse, et Haahtela ei tõmba arstitöö ning kirjutamise vahele ranget piiri: need on omavahel seotud, kuigi seose enese üle ta pikemalt juurelda ei soovi. Näib, et Haahtelale meeldib jätta otsad lahti. Tema teoste lugejale jääb võimalus luua omaenda tõlgendusi ning anda tähendusi. See tuleb välja ka „Kadumispunktis”, mis lõpeb ootamatult, pakkumata selget…
-
„Pobedas” on kujutatud küüditamist ekskurssidega poisi sisemaailma. Taska lühijuttude voorus on minimalism: olukorra pinge ei upu sõnavalingusse, vaid otsustavad hetked on tähistatud täpselt ja lühidalt. Lapse tunded ja mõtted on kirja pandud peaaegu jahedalt, kuid tekitavad sügava emotsiooni. Jutus kajastub nii lapse uudishimu kui täiskasvanu kaval manipulatsioon. Ülima täpsusega on loodud kontrapunkt suitsuse halli kodu ning uhiuue auto nahkistmete ja läikiva kroomi vahel. Saatana võlu ja…
-
Krull ei ole oma kavatsusi kunagi saladuses hoidnud, vaid selgitanud lahkelt paljudes esseedes ja intervjuudes oma töö sügavamaid sihte. Nii näiteks 2005. aastal siinsamas ajalehes: „Kuna me rahvuslik projekt on minu arust lõppenud, siis oleks vaja mingisugust kinnitust ja jalgealust. Mõnes mõttes oleks vaja uut ärkamisaega, mis pole rahvuslik ärkamine, vaid pigem vanarahva teadvuse ärkamine. Mingi laiem müütiline alus, mis on jäänud kuhugi kaugemale, millest osaliselt…
-
Lähemalt raamatust endast. Czerwień on oma töös Krossi käsitlenud „mitte ainult krooniku ja restauraatorina, vaid eelkõige rahvuskultuuri ülesehitajana”,2 tema loomingut aga kolmest aspektist lähtuvalt: kirjatöö filosoofia, loomingumeetod ja eestlus. Kolmele sisupeatükile on lisatud mahukas bibliograafia.
Raamatu esimene osa „Kirjatöö filosoofia” on pühendatud ajaloolise narratiivi kohati vastandlikele diskursustele eri kultuurides. Ühe näitena võib mainida ungari filosoofi ja teoreetiku Lukács György „Romaaniteooriat“ (1920), mille järgi on ajaloolise romaani ülesanne…
-
„Ugandi igatsuses” on tajutav lõunaeesti kirjandusele tüüpiline programmilisus – säilitada keel ja meel –, kuid oma tõelise võlu ammutab see luulekogu unenäolisusest. Unedes nähtu ülesmärkimine on enamikule keerukas ülesanne: käsi ei jõua meelest valguskiirusel kaduvatele piltidele järele ning kogetu ei allu kuidagi grammatikareeglitele. Lõunakandi kultuurikihis on unenäod aga sama tõelised kui mitte tõelisemadki kui igapäeva reaalsus. Unes ja luules on müütilise värvinguga omakeelne minevik jätkuvalt elus…
-
Juhan Liivi luuleauhinna määramisest Sommerile räägib preemia mullune laureaat ja tänavune žürii esinaine Maarja Pärtna.
Kes olid tänavused Juhan Liivi luuleauhinna nominendid?
Nominentideks olid sel korral Indrek Hirv, Ķempi Kārl, Lauri Sommer, Triin Soomets, Bibi-Mai Suumann, Mari Vallisoo ja Rein Veidemann.
Miks otsustas žürii tänavu just Lauri Sommerit auhinnata?
Žürii otsustas hinnata Sommeri luuletust „Väikeste sammudega. . . .”, kuna see liivilikult lihtsate kujunditega mõtlus on kirja pandud intiimse keeletaju ja kohatundliku meelega.…
-
Lahkunud on rannarootsi päritolu maalikunstnik ja kirjanik Erik Schmidt. Schmidt õppis Naissaare rootsikeelses algkoolis ja lõpetas 1941. aastal Haapsalu rootsi gümnaasiumi. 1943. aastal põgenes ta perega Rootsi, kus sai mereväes raadiotelegrafisti väljaõppe. Aastatel 1950–1953 õppis ta mitmes Pariisi kunstikoolis. Schmidt on töötanud laevaseltsis Stockholmis, turismi alal ning kunstnikuna mitmel pool maailmas, sh Lõuna-Aafrika Vabariigis. Aastast 1957 elas ta Mallorcal. 1980. aastani tegutses turismi alal, seejärel oli…
