-
1. Milline on kirjanduse valdkonna senine suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) on see saavutatud?
Ilvi Liive, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse juht: Edulugude eeldus on välismaailmale huvi pakkuva eesti kirjanduse olemasolu ja võimalused teha tihedat koostööd inimestega, kellest sõltub selle ilmumine välismaal. Edulooks, millele sai pandud alus raamatumessidel, võib nimetada
A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” ilmumist prantsuse keeles. Igal aastal annab eesti kirjandust välja Ameerika…
-
Kes ta oli? Roberto Bolaño Ávalos (1953–2003) sündis Santiagos üsna kehval järjel perekonda. Kuigi tema ema armastas menukeid lugeda, polnud siiski tegemist intellektuaalide perega. Düslektikust poiss kannatas koolivägivalla tõttu ning oli üsna üksildane. Kolinud perega Mehhikosse, jättis ta 15aastaselt õpingud pooleli ning hakkas tegelema ajakirjandusega. Ilmselt on üks olulisemaid episoode Bolaño elus – sellele võib leida viiteid ka loomingus, sh „Metsikutes detektiivides” – põgus tagasipöördumine Tšiilisse,…
-
Kui küsida aastal 2014, mil täitub 110 aastat Jakobsoni sünnist, kes ta oli, siis esimesena meenuvadki „Vaeste-Patuste alev” ja „Elu tsitadellis”. Muu on üsnagi unustusse vajunud ja tänapäevaselt vaatepunktilt suuresti uurimata loominguline tihnik, millesse radade rajamiseks pakub võimaluse Martin Neithali lühimonograafia August Jakobsonist.
Senised tervikkäsitlused pärinevad nõukogude ajast: Ants Järve lühimonograafia 1970. aastatest ning Neithali kirjutatud artiklid ja peatükid „Eesti kirjanduse ajaloo” neljandas ja viiendas köites (vastavalt…
-
Tagajärg ilma põhjuseta
9/11 ei tähenda praeguses tekstis mõistagi automarki, vaid lennukite kokkupõrget kaksiktornidega New Yorgis 11. septembril 2001.
Linnapilt muutub ilma 9/11-tagi. Selleks pole vaja katastroofi. Piisab ärihuvidest, mille alaliik on sõda.
Mis juhtus 11. septembril tegelikult, on vandenõuteoreetikute lemmikküsimus. On suisa väidetud, et kogu sündmus oli trikk või meelepete. Suurem osa inimestest pole oma silmaga seda tõesti näinud. Suurem osa on aga kogenud selle globaalseid tagajärgi: seisnud…
-
Pilk tulevikumaailma
„Vesi mäletab” räägib tulevikumaailmast, kus on kadunud talved ja peaaegu ka vesi. Loo jutustaja on noor teemeister Noria. Tema lugu moodustab omamoodi ringi. Ring ei ole aga ainult romaani tehniline võte, vaid ka oluline sümbol: see on vee metafoor, sest veel pole algust ega lõppu, samuti iseloomustab see teemeistri traditsiooni muutumatust, lisaks maalitakse ring veekurjategijate uste peale.
Itäranta romaani sõnum on, et kõige taga on…
-
Kuidas moodustus tänavune žürii?
Koff: Žürii moodustamine on kirjanduse sihtkapitali nõukogu ülesanne. Selle eelmise koosseisu esimees oli Karl-Martin Sinijärv, kes pöörduski meie poole.
Kivisilla: Juhtumisi sattus kokku ühevanune seltskond.
Koff: Vahepeal tekkis küll mõte, et oleks võinud olla ka vanem põlvkond esindatud. Ka mõni tige friik oleks võinud sees olla.
Kivisilla: Žüriil tekkis suurepärane sünergia. Ühesugune huumorimeel ühendas ja ei olnud kedagi, kes oleks domineerinud, oma arvamust peale surunud. Väga…
-
Kuidas iseloomustate 2013. aasta kirjandusteemaliste artiklite saaki?
Kirjandusartikleid oli päris palju ja need olid väga erinevad. On tekkinud ja kinnistumas vahe nn etise-artiklite ja esseistlikumate käsitluste vahel. See oli tänavuse žürii otsus, et tõstame esile pigem viimaseid. Kui nomineerisime Andrei Hvostovi, Juhan Kreemi, Lauri Sommeri, Jaan Unduski ja Katre Talviste artiklid, siis tõstsime üsna teadlikult esile väga erinevaid võimalusi kirjandusest kirjutada. Meie valik ulatus ülipikast, ülipõnevast ja…
-
Asjadel on oma koht eesti luules. Meenuvad Debora Vaarandi märgiline luuletus „Lihtsad asjad” ning Viivi Luige luulekogu „Maapealsed asjad”. Hando Runnelgi on tunnistanud: Ma armastan asju . . . .
Triin Soometsa luulekogu „Asjade omadused” on käepärane kena asi. Selle luuletused ei räägi aga ainult asjadest: millest sa kirjutad? küsis / jordaania luuletaja. / vastasin: armastusest.* / midagi muud ju ei ole (lk 10).
Armastusega näivad lood esmapilgul küll kesised,…
-
Larm: Kirjanduse digiteerimise vajadusest räägiti viimati laiemalt 2011. aastal, mil haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo käis välja „Väikese Illimari” ja „Tähesõdade” poleemilise vastanduse. Palju vastukaja tekitasid mullu ka kultuuriminister Rein Langi sõnavõtud e-raamatute teemal. Siinse vestluse ajend on värske „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020”,1 mis omal moel eeltooduga suhestub. Mis on muutunud kolme aasta jooksul pärast e-„Illimari” diskussiooni? Kas ootus e-raamatute suhtes on veelgi suurem?
Laak: Aeg…
-
Kultuuripärandi digiteerimine on praegu üks kultuuripoliitilisi prioriteete. Kultuuriministeeriumi juures tegutseva digitaalse kultuuripärandi nõukogu moodustavad eksperdid, kelle ülesanne on teha ettepanekuid digitaalse kultuuripärandi korralduslike küsimuste lahendamiseks ning nõustada mäluasutuste juhte tehnoloogiate kasutamisel.
Nõukogu viimasel koosolekul otsustati alustada kultuuripärandi digiteerimise uue tegevuskava loomist. Ühtlasi soovitakse kaasata nõukogu edasisse tegevusse ka teisi ministeeriume. Seetõttu otsustati teha kultuuriministrile ettepanek laiendada nõukogu koosseisu nii, et töösse oleks edaspidi kaasatud ka haridus- ja…
