-
Mõnikord olen ma ise juttu teinud ka sellest, et kirjanduslugudel on kalduvus üksteist korrata ja kinnistada. Eesti kirjanduslugudes on peatükke, mis on rännanud ühest ülevaatest teise enam-vähem samasugusena ligi sada aastat. Eks kaanon tähendagi laulu, milles sama viisi lauldakse üha uuesti . . . .
Eesti XIX sajandi teise poole luulele – lauludele, nagu luuletusi toona nimetati – on lähenetud enamasti kanooniliselt väga püsival viisil („viis” ka tähenduses „meloodia”): ajajärgu…
-
Piret Bristoli kolmest osast koosnev „Maailm, mis on hea” on eeskätt (lähi)-ajalooline romaan, mis annab hüpleva pildi boheemlasliku noorsoo igapäevaelust, eriti lühisuhetest ja pikkpidudest, ning aastate 1990–1994 oludest. Nii tekib ajalooga topeltsuhe: esiteks suhestub Bristoli ehitatud ilukirjanduslik tekst üheksakümnendatega, teiseks suhestub lugeja Bristoli konstruktsiooni kaudu omakorda ajalooga. Nii või teisiti eeldab see oleviku ja mineviku vahekorra pisukestki vaagimist. Tehkemgi seda!
Hollandi kultuuriuurija Mieke Bal selgitab sillerdavas…
-
Sinu teine luulekogu „Korrosioonikihk” on väikeses taskuformaadis ning tekstid näivad olevat läbinud väga tiheda valikusõela. Kas napp formaat oli algusest peale omaette taotlus või sündis see kogumiku koostamise käigus? Ega siin ole ometi tegemist olukorraga, kus autor on hakanud uskuma, et lugejad (eriti noored lugejad) ei jaksa või suuda mahukamatesse tekstidesse enam süveneda, ning on püüdnud neile omal moel vastu tulla?
Helena Läks: Pigem on siin tegu…
-
Kolme aasta eest Helena Läksi debüütkogu „Helena läks” (Verb, 2010) lugedes imetlesin luuletaja väljenduskeele karedat pealispinda, märatsevat jõulisust ja arulagedat argisust, mis väljendus tema tekste iseloomustavas võõrsõna- ja slängirohkuses, luuletuste sisulises fragmentaarsuses ja mäslevas sõnadevoos. See autorihääl, mis mängis tollal põrsaroosa kattega liivapaberist kaante vahel erinevate väljendustega kergelt ja nautlevalt, on autori uues teoses „Korrosioonikihk” aga kuhugi (kaduma) läinud.
Uues kogus avanevad Läksi sõnad lugejale harjumuspärasest…
-
Tšehhimaal lahkus 93. eluaastal eesti kirjanduse hea sõber ja viljakas tõlkija Naděžda Slabihoudová. Eesti keelest hakkas Naděžda Slabihoudová tõlkima möödunud sajandi 70. aastatel. Enne seda oli ta omale nime teinud tõlkijana vene keelest, vahendades tšehhidele nii Ilfi ja Petrovi, Fjodor Dostojevskit, Maksim Gorkit kui ka Vassili Ivanovi ja Nikolai Leskovi.
Proua Nadˇa, nagu teda kutsuti, on tšehhi keelde tõlkinud A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” saaga, „Elu…
-
Pikka ja pidulikku pealkirja „Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd” kandnud debüütkoguga 2011. aastal üllatanud ja selle eest tulevikutäheks tituleeritud Kaur Riismaa näib olevat eriti heas ja üha võimenduvas hoos: läinud aastal ilmus tal suisa kaks kopsakat luulekogu. Neil päevil tuli seni neljale Riismaa raamatule lisaks „Teekond päeva lõppu”. Süveneda soovival kriitikul on raske Riismaa tempoga sammu pidada.
Ohtlik sõnaohtrus? Kaugel sellest, Riismaa luules puudub igasugune liiasus,…
-
Iga festival on ise nägu. Eeskätt on ta oma korraldajate nägu. Ja korraldajate hulgas on küllap nii neid, kelle eesmärk on kirjandust populariseerida, kui ka neid, kes tahavad elavdada kultuuride ja kirjandustraditsioonide kontakte. Ja kindlasti on ka seesuguseid festivale (ja korraldajaid), kelle peamine siht on haarata võimalikult suuri masse või maha müüa võimalikult palju raamatuid. Ning siis on neid, kes ei ihka suurt enamat kui lihtsalt…
-
Eelmises Sirbi numbris kirjutas Igor Garšnek Ben Okri ja Timo Steineri loomingu õhtust, tsiteerides romaani „Näljutatud tee” algust. Kirjanik liigub teisele maale, teise keelde ja kultuuri ikka kellegagi koos ning Okrile avas juba 1998. aastal ukse Eestisse „Näljutatud tee” tõlkija Anne Lange, kelle tõlgitud sõnadega „Alguses oli jõgi” algaski kuuldud põimiku sõnaline osa. Kirjanik jätkas lugemist inglise keeles, kuid ta sõnade eestikeelne jõgi on tollest esimesest…
-
Aktiivne kirjandushooaeg kahe suure festivali ja Eesti Kirjanike Liidu ürituste sarjaga on küll äsja lõppenud, kuid sündmusi jagub siiski terveks suveks. Ridamisi tuleb suvekoole, -päevi jm. Kindlasti tasub külastada kirjanike muuseume. Näiteks Alatskivi vallas korraldab MTÜ Tartu NAK 9. kuni 11. juulini uue püsinäitusega Juhan Liivi muuseumis XV kirjandusseminari „Lätete pääl”, mille teema on tänavu „Juhan Liiv, liivilikkus ja liigirikkus”. Praeguse kava kohaselt kõnelevad Contra, Jaan…
-
Loomingu Raamatukogu sarjas ilmus sel aastal juba kolmas Walter Benjamini (1892–1940) eestindus. Varem on raamatutena ilmunud „Ühesuunaline tänav” (2007, tõlkinud ja järelsõnaga varustanud Katrin Kaugver) ja „Valik esseid” (2010, tõlkinud Mati Sirkel, Hasso Krull ja Tiiu Relve, koostanud ning järelsõna kirjutanud Marek Tamm). Üksikuid esseid on ilmunud ka Vikerkaares.
Walter Benjamin mõtlejana on leidnud põhjalikku tutvustust 2009. aastal ilmunud „20. sajandi mõttevooludes”, samuti on tema tekstidest…
