Madis Kõivu mällusukeldumist ei oska ma millegi/kellegi muuga võrrelda, see saab olla ainult madiskõivulik ja seesugusena ei tohiks „Koolipoisid ja füüsikud” mind (meid?) üllatada. See on mälestusteraamat mäletamisest (ja mittemäletamisest) endast. Vähemasti peatükkide „Klass” ja „Vana Kateeder” kohta käib see väide…
Madis Kõiv
5. XII 1929 – 24. IX 2014
Lahkunud on Madis Kõiv, üks eesti suurvaime. See määratlus kõlaks Kõivu enda kõrvus ilmselt ülipiinlikult ülepaisutatuna, tema tagasihoidlikkus oli nii suur, et praegune järelehüüegi peaks tema soove arvestades õieti olemata olema. Nii mõnegi tema teksti või vestlustes pillatud lause järgi võiks oletada, et ta eelistanuks kaduda ilma igasuguse järjeta teispool surma. Võib loota, et ehk ta soovid…
Möödunud nädalavahetusel sündis uus luulefestival „Käsmu sügis”. Festivalile andis elu MTÜ Neli Tuult Rein Raua eestvedamisel.
Korraldaja selgitas, et püüdis festivali üles ehitada teisiti kui tavalist festivali, kus esinetakse laiadele hulkadele ja minnakse pärast laiali. Uus festival „koosneb kahesugustest üritustest: vähese ja püsiva publikuga, vormiliselt vabamad ja omavahelist suhtlemist võimaldav luuleline tegevus ning üks avalik suurem esinemine”. Festivali formaat meenutab seega pisut konverentsi, kus suur rõhk suhtlusel…
Möödunud nädalal määras Balti Assamblee auhindade žürii autobiograafiliste sugemetega romaani „Ära jäta mind rahule. A love story” (2012) eest Peeter Sauterile kirjanduspreemia.
Eesti kriitikaski tunnustust pälvinud „Ära jäta mind rahule . . . .” käsitleb kütkestavalt ja veenvalt minategelase kohanemist eluga pärast abielulahutust. Auhinna saamist selgitavast pressiteatest aimub aga, et silmas peeti kirjaniku loomingu kvaliteete laiemalt: „Sauteri tekstid haaravad lugejat oma inimliku, paatosevaba hoiakuga. Kirjanik esitab meisterlikult ja suure psühholoogilise…
Võru on valmis saama Mihhailovskoje Eesti analoogiks.
Ühe kuulsa kõne tõttu on juurdunud komme rääkida üllastest visioonidest ilusa lause toel „mul on üks unistus”. Seoses meie kultuurilise situatsiooniga ütleksin niimoodi: „Mul on üks unistus: Võru linnast ja maakonnast peab saama ühel päeval eesti kirjanduse pealinn!” Jah, mulle meeldiks, kui Võru linnast ja maakonnast saaks ühel päeval oluline kirjanduskeskus Eestimaa kultuurikaardil. Seal leiaks aset korrapärane suhtlemine…
Psaiko luulekogu käsikirjast kuulsin juba ammu. Nagu ka tema paljudest muudest vägitegudest, millega ta end Tartu boheemkonna ühismällu on jäädvustanud. Mõned lood leiduvad ka selle raamatu lõpus ja need on teosele oluline lisaväärtus.
Ühe loo algust nägin ise pealt, kui Psaikol ja…
Harri Jõgisalu
24. VIII 1922 – 18. IX 2014
Meie hulgast on lahkunud Harri Jõgisalu. Koolimees, kirjamees, öeldi hiljuti lugupidavalt ta juubelil. Lisan siia: suur, väga suur töömees, kes elas pika värvika elu ning jõudis sellest palju edasi anda. See läbielatu, kogetu on nüüd enam kui kahekümne viies raamatus.
Erilise soojusega kujutab ta vanu inimesi, toonitades nende elu- ja töötarkust. Nii on lugeda „Eesti kirjarahva leksikonis”.
See pole kogu…
Ottniell Jürissaar
27. III 1924 – 7. IX 2014
7. septembril lahkus mitmekülgne ja ere loomeinimene, luuletaja, kirjanik, helilooja ja dirigent, endine metsavend, soomepoiss ja poliitvang Ottniell Jürissaar.
Jürissaar sündis 1924. aastal Tartus. Lõpetanud 1943. aastal Treffneri gümnaasiumi, kus ilmusid ajakirjas Miilang ka esimesed luuletused, ja muusikakooli, alustas ta lauluõpinguid Tallinna Konservatooriumis. Need katkestas ähvardav sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Jürissaar pages kaaslastega Soome, kus astuti vabatahtlikult sõjaväkke, eestlaste jalaväerügementi…
3. septembril peeti Kadriorus Eduard Vilde muuseumis kirjanduse sügislaata ning vesteldi ajaloo ja kirjanduse teemal. Salong jäi publikule kitsaks, nii et paljud kuulasid ukse taga. Millest räägiti?
Ajaloo torked
Esimeses vestlusringis „Ajaloo torked” osalesid kirjanikud Eeva Park ja Imbi Paju. Suures osas käsitlesid nad omaenda kogemusi mitmetes riikides ja režiimides, korduvalt kõrvutati Eestit, Soomet, Saksa- ja Venemaad.
Paju võrdles ajaloo kirjutamist psühhoteraapiaga. Ta leidis, et palju oleneb rahva intellektuaalsusest…
Saksamaalt pärineb üks tänuväärne ettevõtmine, portaal Lyrikline, mis, nagu selle tutvustuses öeldakse, loob luule abil sildu keelte ja kultuuride vahele. Selle eestvedaja on 1999. aastast saadik kirjanduskeskus Literaturwerkstatt Berlin koostöövõrgustikuga 40 riigis. Eestis on Lyrikline’i partner Eesti Kirjanduse Teabekeskus (EKT).
Luuleportaalis Lyrikline on üles laaditud hulk nüüdisautorite luuletusi originaalkeeles, lisatud on tõlkeid ja mitte ainult suurkeeltesse, vaid paljudel juhtudel ka väiksematesse või eksootilisematesse, näiteks läti või islandi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
