Jaa, kes on kirjanik ja käib aeg-ajalt kuskil rahvaga suhtlemas, selle tassimure on kas just igaveseks, aga kindlasti reaks aastateks täiesti murtud. Mitte ühtki pole vaja poest osta. Mina näiteks joon oma igapäevast kohvi ainult teenetassidest.
Nendest üheteistkümnest tassist on mul tõesti välja kujunenud oma lemmiktassid. Hindan neid kõigepealt suuruse järgi. Seejärel hakkab mängima visuaalne disain, eelkõige pilt. Tähtis on veel tassi värv.
Ehkki logode poolest on kõik…
On väga suur rõõm tõdeda, et lõpuks on ilmunud ajalooline romaan keskaegsest Eestimaast, kindlasti suurendab see lugejate seas huvi oma kodumaa ajaloo vastu. Raamatus esinenud relvastusalane terminoloogia ja muu, mis on seotud sõjaajalooga, tundub olevat täpne, korrektne. Seda mitte ainult seetõttu, et autor ise on kaitseväelane ja orienteerub hästi relvastuses ning selle perioodi sõjaajaloos, vaid et ta on üpris mahuka ja keeruka romaani kirjutamisel ilmselt töötanud…
Aastal 1912 tuli trükist meie madame’i esimene raamat „Algajad” ning sealtmaalt kõnetab lugejat juba Marta Sillaots, kirglik kirjanik ja kriitik, kaval esseist ning Naine. Kõigi nendega teeme lähemat tutvust juba selle kogumiku avakolmandikus. Sillaotsa kui kirjaniku stiilist annavad aimu neli aastal 1921 Tallinna Teatajas ilmunud keelerikast vestet, kus autor liigub elus kui unenäos, kodumaastikul kui teatris. Raamatu keskosast liitub sinna juurde samasuguses vestelises stiilis ja rikkas…
Nii seisab ka Nobeli kirjandusauhinna žürii silmitsi ennekõike tõlgetega, lastes mõistagi silmad üle ka kandidaatide kultuuritaustast. „Arutelu žürii koosolekuil võitja väljaselgitamiseks,” märgib Tim Parks, „on tõenäoliselt lõpmatult lihtsam ja sugugi mitte nii huvitav kui see, mis toimub loova tõlkijaga, kes alustab tööd peenekoelise kirjaniku romaaniga, selle täielikult koost lahti võtab ja uuesti sõnastab omaenda keele ja kultuuri kontekstis. Kõneldakse aga üksnes auhindadest. . . .”.
Tõepoolest, eelmisel aastal väärika kirjandusauhinna…
Esimesed tähtsad kohtumised uude, linnaja kirjandusellu sisenemisel?
Olin kogu oma eelneva lühikese elu veetnud reaalsete raamatute ja kujutletud linnade keskel, nii et mulle oli Tallinn ja Tallinna jõudmine iseenesestmõistetav.
Muidugi oli algus raske. Nii nagu see pidigi olema. Raha mul ei olnud Tallinna tulles punast pennigi ja kodust polnud midagi saada. Tuli nälgida. Pidi hankima elukoha, ja tol ajal oli see nii noorele inimesele veel võimatum kui praegu.…
Kui 1958. aasta märtsis pärast mõningaid vintsutusi tagasi 7. laagrisse jõudsin, oli ta valinud oma õpilaseks ja kasvandikuks mu esimese kambrikaaslase ja eluaegse sõbra Taivo Uibo, kellest oli saamas siis tekkiva eesti noorte kogukonna vaieldamatu liider. Taivo enda arvates olid põhjuseks tema sportlikud saavutused (ta oli laagris väga populaarse jalgpallimeeskonna kapten), kuid Ennu poolt oli see puhtpoliitiline käik: selle asemel et suunata eraldi igaüht meie paarikümneliikmelisest…
Pöördud tagasi koju
vihikuid võtma.
Pole ju võimalik väljuda
hommikul nii, et kõik kaasas.
Ja haavad muutuvad armideks
kitsaiks hõredal piiril
silmnäo ja soengu vahel.
Ei saa sa minna ja jääda
istuma kohvikulauda
kodu peidetud tuppa
Madriidi avenüü ääres, oma tänavate
tihkesse dialekti, rumalasse reetmisesse
mehisesse truudusesse tasa
kahe lina peal või nende vahel
jäigad kontsad rütmilises müras
kõnnid, lastes möödujail end mõõta
kõrvaldades järjest oma meeled.
Samal ajal kujutled sa surma.
Siroko
Vingub nii nagu oleks ta elus
tuul, majade vahele surutud
üks…
Teatud kodutusest või ka üksildusest võib Ristikivi puhul rääkida küll, aga kodumaatusest ainult väga tinglikult, ja nagu väidan, teatud arusaamatuse tulemusena. Kusjuures sõna „arusaamatus” pealkirjas tuleb lugeda pigem kui eksiarvamust, mitte kui taipamatust. Too eksiarvamus on sündinud teadmisest, et luuletuste autor oli neid luuletusi kirjutades teisel maal, mitte seal, kus ta oli sündinud ja üles kasvanud. Kui see teisel maal viibimine ei ole vabatahtlik, tavatsetakse rääkida…
Kui väljamõeldisest saab legend, on sel juba peaaegu tõe väärtus. Paljusid legende templirüütlitest võib juba peaaegu tõena võtta, rääkis kunagi Madis Kõiv, ent legendina mõjub ka mõnigi tõsiasi, millele me ei vaevugi otsima tõsielulist katet. Teiselt poolt: kui me seda otsima hakkame, kas me ei hävita sellega legendi ilu?
Üks Karl Ristikiviga seotud legende on lugu tema kreeka pärijast.
Pean minema nüüd ajas natuke tagasi ja meenutama, et…
Mitu raamatut on kirjastus 50 aasta jooksul välja andnud?
See sõltub sellest, kust algab „raamat”. Trükiseid on olnud mitmesuguseid: pisitrükised, topograafilised kaardid . . . . Enne jõulu ilmunud Saaremaa kaart oli ainus projekt, mis raha sisse tõi – sest kõik saarlased ostsid, endale ja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
