-
Luule kiasmide tõmbetuultes
Kiasm tähendab teatavasti lauseliikmete vastupidist järjestust kahes kõrvuti asetsevas lauses, aga ka ristmikku, närvide või kõõluste ristumiskohta. Ning kõikvõimalike ristmike ja neil puhuvate tuultega on Malini luulel alatasa tegemist.
Raamatut sisse juhatavas tervituspöördumises „meie”-koguduse poole tunnistab autor, et ta tahtis oma teosega muu hulgas „leevendada ikka veel aeg-ajalt pinnale kerkivat mitte just kõige meeldivamat lõhnapilve, kui tuleb jutuks (:) kivisildniku kirjanike nimekiri”. Tänuväärt soov, ent…
-
Selline sõnum on alati omamoodi religioosne, isegi kui ei seostu otseselt mõne kiriku või filosoofiaga ega nimetagi end vaimsuseks. Kandis ju sellesarnast tundmust ka Tõnu Õnnepalu luulepäevik „Kevad ja suvi ja” (2009). Õnnepalu raamat on sobiv ja suhteliselt värske kõrvutus Lintropi raamatutele teiselgi põhjusel: see näitab, et luulepäeviku vorm ei ole eesti kirjandusele võõras. Näiteid leiaks veel: päevikulisest (päevade järgnemise ja möödumise) tundmusest on mu meelest…
-
Mis sind tõlkija töö juures kõige enam haarab?
Vist see, et on võimalik olla samal ajal vahendaja ja kaaskirjanik, loova töö tegija. Keel, see, kuidas öeldakse, on mu jaoks kõige tähtsam. Tahaksin vahendada kirjaniku teksti nii, nagu selle kirjutaks keegi Soomes. Mitte siiski nii, et eestipärasus kaob ära, aga et keeleliselt mõjuks see tõlge soome keeles võimalikult ehedalt. Mulle meeldivad eriti tegu- ning omadussõnad ning nende võime…
-
Palju õnne auväärse Rootsi Akadeemia tõlkeauhinna puhul! Kas tunned end rohkem rootsi või eesti kirjanikuna?
Kahjuks ei kuulu ma Eesti Kirjanike Liitu, vaid Rootsi ja Norra omasse. Ma ei valda eesti keelt nii hästi, et ise selles keeles kirjutada, küll aga saan seda tõlkida. Nii ei valda ma piisavalt ka norra keelt: minu raamatud, mis antakse kõigepealt välja Norras, on alati teiste tõlgitud. Kas ma olen norra…
-
Mida pead läti kirjanduses olulisimaks, mis on veel eesti keelde tõlkimata?
Meil on palju noori ja usinaid luuletajaid ning terve rida häid prosaiste. Noorte autorite juttude kogu võiks olla esmaabiks.
Temaatiliselt spetsiifiline ja huvitav nišš on aga tänapäeva lätlaste massilised seiklused Euroopas. Sellel teemal on minu teada vähemalt kaks head raamatut kirjutatud. Eesti lugejale võiks huvi pakkuda näiteks Vilis Lācītise tragikoomikast must romaan „Stroika vaatega Euroopasse”, mis eelmisel…
-
Kas sinu meelest kõneleb Tammsaare rohkem tõest ja õigusest või elust ja armastusest?
Selle kaudu, et vana Andrese tõde ja õigus romaanis nii rõhutatult esiplaanile tõstetakse, on lugeja lausa sunnitud otsima sellele vastukaalu – ja just nii ilmubki elu ja armastuse väärtus nähtavale efektiivsemal viisil, kui et seda algusest peale hakatakse kuulutama. Nende kahe põhimõtte suhe ongi vist romaani alustala ja seda edasi viiv ja juhtiv mootor,…
-
Nimetatud uurimissuund on selgelt sotsioloogilise ja ajaloolise orientatsiooniga, mis tähendab konkreetsete ühiskondlike formatsioonide ja ajalooliste olude üldiste tõlkemudelite uurimist ning tõlgete ideoloogilise tingituse analüüsi. Ent sealjuures ei tohiks välistada või alatähtsustada võimukasutust, mis toimib ka kõige põhilisemal, tekstuaalsel tasandil, ning on seotud lähteteksti ja selle tõlkimisel kasutatud sõnade ja fraaside valikuga. Tõlkimine on etnotsentristlikult vägivaldne tõlgendusakt, mille käigus lähtetekst kirjutatakse ümber, selle keelelised moodustajad lahutatakse niiöelda…
-
Siit pean suunduma lapsepõlve juurde. Nimelt, kuigi aeg lapsepõlves ei seisa päriselt paigal, voolab see siiski väga aeglaselt. Samas kõlab üks kõige äraleierdatumaid ütlusi, et me oleme kõik pärit oma lapsepõlvest, oma lapsepõlvest nagu kusagilt kaugelt maalt. Kui juba maalt, siis on see kindlasti ruumiga seotud. Maal on ikka palju ruumi! Lapsepõlv ongi suuresti seisund, mõnele ka põrgu, mõnele paradiis.
Mille poolest on lapsepõlv teiste eluetappidega võrreldes…
-
Lapsele ütlesin viisakalt, et tegu on tõelise käkiga, ärgu võtku tõsiselt. Õnneks leidis tubli õpetaja neile kusagilt mujalt asjalikumaid õppematerjale.
Lisan veel täpse väljavõtte kogumikku tutvustavast tekstist: „See sisaldab lugemis- ja kirjutamisülesandeid, kirjandiõpetust, harjutustesti ning lühikest kirjandusmõistete sõnastiku.” Just nii, lühikest sõnastiku. Kusjuures sama lause ehib ka samade tegijate mulluse, 2011. aasta eksamivihiku tiitellehe pööret (jah, õnnestus sedagi sirvida). Seal lõpeb see küll „. . . .ning lühikese kirjandusmõistete sõnastiku.”…
-
Camus on mulle korda läinud, aga muutus üha võõramaks. Mina kasvasin edasi, aga tema jäi ikka oma teksti tammuma, justkui hiiglaslik teismeline. Kui tobedalt enesekeskne ja lühinägelik tundub mulle nüüd tema „üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp”! Kutsumuslikud mõtlejad tunduvad mulle selletagi üha enam ja enam ühe spetsiifilise arengupeetusega organismidena, karu jõu ja varsa aruga poisikeste äraspidiste versioonidena ja nende „vaimu sootus” pole mehe kui normatiivse…
