-
Professor Kitty Zijlmans on Leideni ülikooli nüüdiskunsti ja kunstiteooria professor. Ta on üks olulisemaid kunstiajaloo distsipliini uuendajaid ning maailma kunsti uuringute alusepanijaid. Professor Zijlmans viibis Tallinnas Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi 20. aastapäeva tähistava loenguseeria raames mai lõpul ning pidas EKA kultuuriteaduste ja kunstide doktorikoolis nädalase intensiivseminari kunstiajaloo, maailma kunsti uuringute ja kaasaegse kunsti probleemidest.
2008. aastal ilmus teie ja Wilfried van Damme toimetatud kogumik „Maailma kunsti…
-
Ollakse lihtsalt kas rohkem spetsialiseerunud ja seetõttu on publikki jagunenud paljude ürituste ja ettevõtmiste vahel või suvised kunstinäitamise paigad on ennast niivõrd kunstiellu sisse söönud, et tunduvadki kunstivälja orgaanilise osana, millel eraldi kunstisuve kontekstis pole mõtet peatuda. EKKM on üks sellistest kunstikeskustest, kus aktiivne elu toimub puhtmajanduslikel põhjustel (praegust hoonet ei ole võimalik aasta ringi kütta) ainult soojal ajal (tänavu algas EKKMi näituste hooaeg pihta küll…
-
1961. aastal polnud mul aimugi, et noorte kunstnike kolmas näitus põhjustas nii tugevat ametliku vastuseisu murdmist. Külalisraamat kubises küll nördimusavaldustest iseäranis Olav Marani maali „Natüürmort mansetinööbiga” kohta: mansetinööp tundus ülbelt provokatiivsena. Põldroosilt mäletan sel näitusel punastes toonides „Isa portreed”. Tema väljapanek näitusepaviljonis oli Olev Subbi omaga kõrvuti. Tollal käsitleti neid sageli koos või lähestikku; Tartu Kunstimuuseum korraldas 1967. aastal grupinäituse Põldroosi, Subbi ja Marani loomingust.
Lugedes raamatust…
-
Alles see oli, kui kodumaale naasis Amandus Adamsoni skulptuur „Alfa et omega” (1923), mis kujutab kolba najal magama jäänud lapsukest. 1922. aastal sündis kunstniku noorim tütar Maria Magdaleena. See tegi 67aastase isa uhkeks, ent tuletas talle ühtlasi päev päeva kõrval tema vanust meelde. Kuus aastat, mis lahutasid teda lõpust, olid ometi täis tööd, ta jõudis veel palju teha. Küllap loodab seda ka Enn Põldroos, kes galerii…
-
Te olete Rootsist, kuidas õnnestus teil saada tööle New Yorki Irving Penni juurde?
Õppisin fotokoolis Göteborgis ja 1970. aastal läksime sõbraga New Yorki tööd otsima. Käisime läbi paljude fotograafide stuudiod, kuid keegi ei olnud kuulnud Rootsist ega tahtnud meid tööle võtta. Irving Pennil oli aga rootslannast abikaasa ja ta oli varemgi töötanud rootslastest assistentidega, nii et ta teadis Rootsit vastupidiselt teistele fotograafidele. Eelkõige meeldis talle rootslaste tööeetika,…
-
Astume Lasnamäe korterelamu tüüptoaks kujundatud hämarasse ruumi (viisakas olnuks enne sisenemist koputada ja enda järel uks kinni panna, aga ust ei ole). Niisiis on tuba hämar ja valgest tulles peab silm olukorraga harjuma. Ometi on toa akende taga päev, aga päevavalgus Lasnamäe tuba valgustama ei ulatu. Ruum, kus viibime, on minevikku pööratud, ent ühtlasi ka ajatu. Unistused ja äratahtmine on ajatud nähtused.
Kui esemed kogunevad tuppa…
-
Tami galerii näituse planeerimisel tundus, et kunstnikel on rohkem ühiseid vaatenurki ja seisukohti, kuid tulemuse põhjal tuleb tõdeda, et väljapanekut ei saa võtta tervikuna, vaid näitusesaale tuleb käsitleda eraldi. Zoova teosed on ikka eristunud meie kunstist värvikülluse ja fantaasiarohkuse poolest, tal on julgust kasutada muinasjutumaailma nii, et see ei muutu kitšiks. Galerii teise korruse suurde saali on kunstnik loonud selle väljapaneku tarbeks uued teosed. Ta on…
-
Osalevate galeriide ring on algusest peale jäänud üsna samaks: aastakümneid tegutsenud era(kommerts)galeriid Vaal ja Haus, veidi noorem Tami galerii, üsna uustulija 1Galerii ja kiiresti rahvusvahelist tuntust kogunud Temnikova ja Kasela galerii. Tami galerii on viimastel aastatel jaganud ruumi restoraniga, näitusedki on nagu gurmeesöögikoha seinadekoratsioon, kuigi galeristid pingutavad oma publiku kasvatamise üritustega. „Tallinna teisipäeva” programmgi on esimesel korral omandatud nägu: enamik huvilisi liigub ühiselt (esimesel korral bussiga,…
-
TAMARA WASKOFF
14. IX 1924 – 17. VIII 2013
17. augustil lahkus meie hulgast Eesti Kunstnike Liidu liige tekstiilikunstnik Tamara Waskoff.
Ta sündis 14. septembril 1924. aastal pangaametniku perekonnas ja õppis aastatel 1930–1934 Tallinna vene eraalgkoolis, 1934–1940 vene progümnaasiumis ja 1940–1942 Tallinna VI keskkoolis. 1944. aastal astus ta Tallinna rakenduskunsti kooli, mille lõpetas 1949. aastal tekstiilikunstnikuna. Leningradi Ilja Repini nimelises kunstiinstituudis õppis ta kunstiajalugu ning lõpetas selle 1959. aastal…
-
Psühhoanalüütiliselt
Puhtalt loodusretk näib sarnane teekonnaga, mille läbib Vladimir Karasjovi kuulsas omal ajal keelatud kummalises metafoorses põrandaaluste võitluse filmis „Lindpriid” üks peategelasi: pingestatud võitlusest tihendatud ühtviisi (!) horisondita linna- ja metsamaastikust jõuab ta filmi lõpus (ainsana elus ja vabaduses) avatud horisondiga mere rannale – otsekui tühjusesse.
Samaselt on ka kuraatorid Tõnis Tatar ja Reeli Kõiv (alateadlikult?) kujundanud/liigendanud Eesti „loodusmaali” ülevaatenäituse (sõna „maastikumaal” tundub selle näituse…
