-
Igal kunstnikul on oma altar, mida kummardada, tihtipeale on see altar nende enda loodud ja nägu. Altnurme on selle pealkirjastanud oma nimest lähtuvalt „Altart’ina”. Võib-olla osutub Ku-Ku klubi sealsamas lähedal iseenesest paljudele altariks.
Maailmarändurist Altnurme on elanud aastaid Lõuna-Koreas, täiendanud end Rajamangala ja Hongiki ülikoolis maali alal, õppinud Souli ülikoolis skulptuuri, käinud kultuurivahetusprogrammiga Ameerika Ühendriikides, rännanud mitmel pool Lõuna-Ameerikas jne. Nõnda ei saagi tema loomingu puhul aru,…
-
Juhtumisi on praegu selline aeg, kui Eesti kunsti akadeemiline ruum on sõna otseses mõttes tükeldatud, fragmenteeritud: koolimaja on lammutatud ja õppetöö mitmetesse ruumidesse mööda linna laiali pillutatud. Üliõpilased vajavad aga pinda, kus oma tööd renti maksmata avalikkusele näidata. See pind peab olema kesklinnas, et avalikkus seda ka külastaks. Parema puudumisel on selline ruum praegu kunstiakadeemia galerii ehk EKA G – tilluke, aga see-eest stiilne, nelja jämeda…
-
Tegemist oli valges kuubis eksponeeritud viie valge objektiga, nende keskel seinal rippus veidra tekstiga valge paberileht. Objektid meenutasid nii kuju kui ka paigutuse poolest jutumärke, iseäranis neli neist, sest viiendat, mis asus nagu jutumärgid ikka kahekaupa asetatud objektide vahel, võib tõlgendada kui juhuslikku (kohatut), eksinud koma, aga ka kui ingliskeelse keele(kultuuri)ruumi jutumärkide osist. Ingliskeelsele keele(kultuuri)ruumile osutab väljapaneku veider pealkiri ehk siis kolm kokku kirjutatud ingliskeelset sõna:…
-
TIIU MÖLDER
7. VI 1938 – 7.VI 2013
Tiiut võiks iseloomustada sõnadega „aristokraatlik” ja heas mõttes „boheem”, kes ei lasknud end segada elu tähtsuseta pisiasjadest. Olmetasand ei olnud talle kunagi liiga oluline. Tiiu nägi ilu eelkõige looduses ja ta ei väsinud seda ka teistele näitamast, sellest vaimustumast ning seda oma kunsti läbi edasi andmast.
Õpilaste juhendamine oli ühtlasi tema suur kutsumus ja hobi. Tiiule oli antud nii…
-
EKKMi näitus on projekti esimene osa, 2014. aastal järgneb Prantsusmaal Grenoble’is teine näitus, kus vastukaaluks prantslaste ülekaalule siinsel näitusel seatakse suurem rõhk eesti kunstnikele. Kuna kuraatorid on veendumusel, et kõnealused kaks näitust ei suuda hõlmata kogu kõrvalnähtude ideestikku, on põhjust oodata publikatsiooni, mis võtab iseseisva kunstnikuraamatuna, mitte otseselt kataloogina kokku ka need aspektid, mis näitusel võib-olla nii hästi välja ei tule.
Näitus „Kõrvalnähud” on otseselt seotud Prantsusmaal…
-
Kunstihoone näitusel on väljas Vinogradovi viimase viie aasta jooksul valminud maaliseeriad. Hõlpsam viis on näidata loomingu paremikku kümnendite kaupa, ent näitusematerjali valiku tegemisel ei ole Vinogradov läinud lihtsat teed mööda. Selle asemel on Vinogradov tulnud jõuliselt välja peamiselt uue materjaliga. Võtmeseeriad moodustavad poole väljapanekust.
Väljapanekus on tervikuks liidetud abstraktne, figuraalne ja teksti abil väljendatud lähenemine. Nende ühine nimetaja on esteetika. Vinogradovile on esteetika maalikunsti absoluut, selle kaudu…
-
Kultuurilooliste kujundite keeles järgis Põllu oma kunstnikutee alguses progressinoole näidatud suunda tulevikku, soovides jõuda järele lääne uusimale kunstile, hiljem aga muutus tema jaoks määravaks „igavese tagasituleku”1 spiraali-labürinti mööda rändamine alguspunkti, lätete juurde – et mineviku kaudu mõista olevikku. Siiski ei toiminud need kaks tendentsi täiesti lahus, teineteist tingimata välistades. Visarite modernistlikus manifestis on Sirje Helme täheldanud soovi astuda suhtesse ka eesti kultuuri rahvusliku omapäraga; paralleelselt modernistlike…
-
Ligi kümme aastat tagasi, kui ma Pärnus kunsti avastasin, oli tegutsevate kunstnike ja kunstiürituste arv vähemalt poole võrra, kui mitte kordi suurem. Pärnus tegutses aktiivselt erakool Academia Non Grata, millest praegu on saanud maailma ülikoolides loenguid andev n-ö ratastel akadeemia, linnas oli oma litograafiakeskus, ohtralt kunstifestivali ja bussidega veeti kohale publikut teistest linnadest.
Samas ei ole kunst Pärnust ka praegu kuhugi kadunud, pigem on kadunud pidev loominguline…
-
Tänavakunsti kui postgrafiti legitiimsus sõltub kontekstist, seda ei saa galeriitingimustes tekitada. Galeriid ei saa käsitleda ruumina, millel on pelgalt neli seina, põrand ja lagi. See on ideoloogiliselt laetud koht, millel on kohustus funktsioneerida erinevate huvide realiseerimiskatlana: kohalolekuid tootev valge kuup on maskeerinud oma näotuse taha kaugeleulatuvaid, etteantud tähendusi.
Tänavakunst tähistab elu linnas, selle ammendamatut ja iseeneslikku sünergiat, mille tootmiseks puuduvad galeriil raamistava toime tõttu eeldused. Sellele vaatamata…
-
Kogre abstraktne maalilaad põhineb eelkõige teadvustatusest vabanemisel. Tema looming on tugevalt kantud automatismist. Selleks, et anda oma alateadvusele täielik vabadus, ei mõtle kunstnik enne maalima asumist teose pealkirja või taustaloo peale. Kogre enda arvates on tema maalide oluline kriteerium positiivne efekt. Seda ka siis, kui uus maal on saanud alguse melanhooliast, sest maalimisprotsess aitab sellest vabaneda. Tema kunstis peitub budistlik element, mis püüab edasi anda olemise…
