-
Adamson-Ericu muuseumi üks prioriteete on olnud XX sajandi modernismi uurimine ja tutvustamine. Selle kontseptsiooni kindel osa on Adamson-Ericu põlvkonnakaaslaste loomingu ülevaatenäitused. Praegu saab vaadata Viljandi maalimehe (just nii on kirjas väljapaneku pealkirjaski) Juhan Muksi loomingu ülevaadet.
Juhan Muks on üks neist Eesti kunstnikest, kes on ülekohtuselt jäänud kuidagi kõrvale: teda ei ole meie kunstiajaloost küll välja lülitatud, kuid ilmselt on Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluv 1925. aastal valminud…
-
16. augustil anti Adamson-Ericu muuseumis pidulikult üle Adamson-Ericu-nimeline noore kunstniku stipendium. Kuna see anti välja juba teist aastat, siis on igati lootust, et sellest saab iga-aastane traditsioon. Möödunud aastal pälvis selle Eesti kunstiakadeemia tootedisaini magistrant Sylvia-Johanna Annus, tänavu Iiri kunstiakadeemia uue meedia magistrant Ulla Juske, kes läbis oma bakalaureuseõppe EKA skulptuuriosakonnas.
Stipendiumi taga on eraalgatus – Lions Club Tallinn Hansa naisorganisatsioon, seda antakse välja koostöös Eesti Kunstimuuseumiga…
-
Jätsin nooremad maalikunstnikud järgmise raamatu tarvis. Ausalt öeldes ma tean nende loomingut, kuid väheseid tunnen isiklikult. Mõtlesin ka sellele, et meie katkestuse kultuuris ei tea või pole noored kunstnikud
huvitatud sellest, mida tehti enne neid, siit ka tihtipeale n-ö jalgratta leiutamine. Mind ennast huvitab hüperrealismi kolmas laine, mis on tulnud nooremasse kunsti, kavatsen sellest kirjutada. Noorem kunst pole ka
eriti maalikeskne. Ehk tuleb aeg kokku võtta viimase kümnendi…
-
Ants Juske. Eesti maal läbi aegade. Kujundanud Jan Garšnek, toimetanud Lauri Vanamölder. Pegasus, 2013. 224 lk.
Kunstihuviliste laiale ringile orienteeritud „Eesti maal läbi aegade” kirevas kaanekujunduses on näha fragmente Addo Vabbe, Toomas Vindi, Jüri Palmi, Ando Keskküla ja Miljard Kilgi loomingust. Ei saa märkimata jätta, et läikiv kaas kirjeldab sisu üllatavalt hästi.
Ants Juske vahetekstidega (kunstniku lühitutvustusele järgneb maalide sisuseletus paigutatuna reproduktsiooni alla) Pegasuse kirjastatud kõvade…
-
Olev Subbi kujunemistee varaseks toitepinnaks oli Tartu ja traditsioone austav kodutalu Lõuna-Eestis. Siit pärinevad nägemused, mis jäid tema loomingus lõpuni püsima, tema usk kainesse talupojamõistusesse, sära ja päike tema värvides. Subbi kunstiõpingud Tartu Pallases katkesid 1949. aasta märtsiküüditamise aegu kaheksaks Siberi-aastaks. Tulnud tagasi kodupinnale, jätkas ta õpinguid Tallinna Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1962. aastal.
Subbi astus kunstiellu murrangulistel aastatel, mil mässumeelne noor kunst püüdis välja murda ametliku sotsrealismi…
-
Lea Walter-Berggren
20. X 1926 – 8. VIII 2013
8. augustil lahkus Eesti Kunstnike Liidu auliige, tekstiilikunstnik Lea Walter-Berggren.
Ta lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1951. aastal tekstiili erialal ning töötas seejärel aastakümneid Tallinna kunstitoodete kombinaadis, 1951–1965 kavandikunstnikuna, 1967–1993 dekoratiivkudumisateljee kunstilise juhina ning seejärel vabakutselise kunstnikuna. 1965–1968 oli ta Eesti Kunstnike Liidu tarbekunsti sektsiooni esimees.
1978. aastal pälvis ta NSVL rahvamajanduse saavutuste näitusel hõbemedali Tallinna kunstitoodete kombinaadis kavandatud dekoratiivkangaste eest, 1982.…
-
Ilse-Aurelie Lepikson
5. XII 1926 – 5. VIII 2013
5. augustil lahkus meie seast portselanimaalija ja tarbegraafik Ilse-Aurelie Lepikson.
Ilse-Aurelie Lepikson (1952. aastani Piksaar ning 1952–1972 Rosenfeld) sündis Tallinnas. 1943. ja 1944. aastal õppis ta Tallinna Rakenduskunsti Koolis ning 1945–1949 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis keraamika erialal. Pärast kooli lõpetamist töötas Lepikson keraamika ja klaasehistöö kateedris õppejõuna ning 1959.–1975. aastani kunstnikuna (1967. aastast peakunstnikuna) kondiitritoodete vabrikus Kalev.
1975. aastast tegutses Ilse-Aurelie Lepikson…
-
Maalikunstniku, graafiku, poeedi teoseid leidub nii Victoria ja Alberti muuseumi, Antwerpeni kunstimuuseumi, Frans Masereeli muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi kui ka paljudes erakogudes Belgias, Brasiilias, Portugalis, šveitsis. Seda nimekirja võib julgelt pikalt jätkata, aga lõpetama peab ikka tema positiivsete isikuomadustega nagu kaasakiskuv, nakatav, inspireeriv ja karismaatiline. Tema intensiivsete värvidega mänguline maalimaailm tundub esmapilgul lihtne, lausa naiivselt süütu, sellesse süüvimisel aga täis intellektuaalseid nalju, lausa krutskeid. Mis aga peaasi,…
-
Tema loomingu iseloomulikuks tunnuseks on peetud omapärast värvikäsitlust, mis lubab teda vähemalt Eesti kunstiväljal teistest selgelt eristada. Ta kasutab erksaid toone, plastliiva värvi mahulisuse suurendamiseks ning kollaaži, kraapeid jms ekspressiivse faktuuri saavutamiseks.
Mõningaid näitusetöid saab vaadata pikema protsessi katkestusena. Nii on välja pandud maale, mida on eksponeeritud ka varasematel näitustel. Mõningatel juhtudel seisneb samasus ainult selles, et kunstnik on mind lõuendit ja sellel olevat maalikihti vähem…
-
Kas keskkonnal, kus kunst asub, on määrav roll? Ju on. Ega muidu oleks kuraatorid kunstnikke oma haardesse võtnud, kujundanud ja esitlenud, sõnastanud ja mõtestanud – tihti sellistki kunsti, mille mõistmiseks vaatajal pilku napib.
Minu meelest on ümbritsev kunsti suhtes määrav. Kui muuseumis käsitletakse kogus olevat tööd kui midagi hindamatut, püha, näitusele välja tuues kui pühitsetud, Looja loodut, siis kunstniku ateljees, näitusel või ka kodustes tingimustes omandab…
