-
See ei tähenda üldse mitte seda, et MariaKristiina Ulas kunsti tehes mingit teooriarida näpuga ajaks, nagu tegid seda XX sajandi alguse sürrealistid Sigmund Freudi psühhoanalüüsis. Tema loomingu võib siiski rahumeeli sürreaalseks liigitada. Näiteks ulatuslik sfinksiteemaline sari, sel näitusel aga „Kalanäoline kaotatud peaga hüppaja” on puhas sürrealism. Ja kui tulebki ette selliseid kunstnikke, kes mingist omaenda koostatud kavast järjekindlalt kinni peavad, nagu näiteks Salvador Dalí, siis psühhoanalüüsi…
-
Kurvitza lugemust ei näita ainult tema väärilise tunnustuseta jäänud esseekogumik „Attitude” („Hoiak”), vaid ka tema n-ö „omafilosoofia”, mis vaatab vastu maalidelt ja neile kirjutatud ning salapärastest tekstidest. Oma intervjuus (Postimees 20. X) seostab ta „voolu” elektri ja industriaalse maailmaga, kuid sõna „vool” tekitab mitmeid konnotatsioone: kunstivool, vee voolamine, ajavoo(g)l, voolusäng, voolimine jms. Kõik need on nii või teisiti seotud igavese liikumisega. Mõjutatuna mitte ainult modernismi klassikutest,…
-
Kunstnike endi koostatud komplekt on üle 25 aasta abielus olnud paari esimene ühisnäitus: väljas on Rauchi 18 õlimaali, mõned neist hiigelsuured, Loy 50 kaseiintemperatehnikas lõuendit, lisaks kummaltki kaheksa tööd paberil. Valik on 15 aasta läbilõige, sisaldades töid, mis kunstnikud plaanivad endale jätta, kuid ka 2010. ja 2011. aasta loomingut. Rauchi ja Loy segamini asetatud ekspositsioonis eristuvad ühe kompositsioonilise ülesehituse „maskuliinne” kindlus ja teise „feminiinne” ebalus…
-
Selles mõttes sarnaneb ta omakandimehe Erki Kasemetsaga. Neil mõlemal on õigus, et järeltulevad põlved on need, kes verstaposte ja aiateibaid sorteerivad, pealegi võivad tulevased uurijad süldadelt ja verstadelt üldse hoopis meetermõõdustikule üle minna. Põhimõte seisneb kunstniku ja tema loomingu primaarsuse tunnistamises kunsti hindaja suhtes. Olgu hindajaks kuraator, kunstiajaloolane, kriitik või stipendiumide jaotaja, temale jääb sekundaarne roll. Sellest põhimõttest järeldub, et alati tuleb teha muu hulgas selliseid…
-
Millist sõnumit su näitus kannab?
Ilmselt pole ma kunagi oma näitusi seostanud ühe sõnumiga, mida annaks paari lausega kokku võtta. Siis ma oleksin ju kirjanik. Pigem on alguses ikka ja jälle mingi seletamatu (tunde)tihedus ning soov absoluudiiha joobumuses seda võimatut võimalikuna väljendada. Sel korral püüdsin juba pealkirjaga „___ ___ _________”, mis ka tsitaat, mitte mu enda välja mõeldud, lausa rõhutada, et sõnu mul selgituseks pole. Ka pressiteksti…
-
Vanamehed merel
Seekord näitas Epp Kubu publikule fotoseeriat „Sõidame paadiga ja upume ära!”, kus autor on lavastanud korduva stseeni variatsioone. Kaheksa vanemat meest aerutab koos noore naisega (Maria Aua) merel, silmanähtavalt nautides ilusat kaaslast ja romantilist keskkonda. Epp Kubu kohtus nende meestega Haapsalu tänavatel ja pakkus neile võimalust noore naisega merele minna. Põksuva südamega olid nood nõus. Mõte vanameestele rõõmu valmistada on ilus, kuid mida see projekt…
-
Üks mu hea, veidi pessimistliku loomusega sõber armastab rõhutada, et kõik siin maailmas taandub ühildumise probleemile, kuid et tõelist ühildumist (sobivust) tuleb ette haruharva, kui üldse. Kui „Suhestumisnurga” kontseptsiooni, seal püstitatud küsimuseasetust vaadata ühildumise taustal, siis on Mare Tralla ning Laima Kreivytė toonud välja midagi, millest tavaliselt mööda vaadatakse: milline on suhestumise ühisosa ning kas (ja millisel määral) on selle puhul võimalik üksteisest aru saada? Väga…
-
Tartu Kunstimuuseumil ei ole ei restaureerimiskeskust, kirjastus- ega kommunikatsiooni- või turundusosakonda. Eesti Kunstimuuseumil on kõik need olemas. Nende ressursside jagamine ning koostoime sünergia toetab kunstivarade paremat tutvustamist, tekitab suuremat publikuhuvi ning toob eeldatavasti kaasa suuremad sissetulekud elavamast näitusetegevusest. Seetõttu on kultuuriministeerium seisukohal, et Tartu Kunstimuuseum peab jätkama alates 1. juulist 2012. aastal Eesti Kunstimuuseumi filiaalina. Selles suunas liigutakse etapiviisiliselt ja esmane ülesanne on koostada analüüs, mis…
-
Soovime, et väljakujunenud renomeega, ajalooliselt ennast Tartu regioonis tõestanud valdkondlik keskus, millisena Tartu Kunstimuuseumi teame, säilitaks oma näo ja sõltumatuse. Kui eelmise valitsuskabineti ja kultuuriministri ajal korraldati uue muuseumihoone võistlus, kuid järgmine asub otsustatut kohe muutma, siis jätab see mulje põhimõttelagedast improviseerimisest ministeeriumis. Omanikuna on riigil küll õigus asutuse tööd paremini ümber korraldada, kuid see ei tohi toimuda kultuuri kahjustamise vormis. Tahame uhked olla oma riigi…
-
Fiktiivsuse ja dokumentalistika piire puudutab väga selgelt Läti kunstniku Arnis Balčuse seeria „Amneesia”, kus kujutatud väljamõeldud stseene nõukogude aja igapäevaelust. Kuigi tegemist on lavastatud tegevusega, on fotokunstnik teinud enda sõnul dokumentaalfotod, mineviku jäädvustused, milles puudub ideoloogiline seisukohavõtt. Balčuse sõnul on minevik paljudele ebamugav koorem, millega ei osata midagi peale hakata, kuid mida tema arvates tuleb mälestada. Erinevalt Balčusest on Marge Monko lisanud Narva Kreenholmi tekstiilivabriku kui…
