-
Näitusele on oodatud tööd, millega uuritakse jõuväljade vastandumist: vastandumisi ühiskonna dektoonilistes laamades; indiviidide põrkumist nii kaootilises Browni liikumises kui ka teadvustatud aktsioonides; loomulike ja kunstlike hierarhiate painavat toimet; mineviku, oleviku ja tuleviku leppimatust/ leppimist; inimeksistentsi mitmetähenduslikkust; soovide, ideede ja tunnete jõuetuid/jõulisi vastandumisi meis endis; kunstiobjekti enda kohanemist/kohanematust kõleda või ihaldusväärse maailmaga, kus tal tuleb toimida miljardite endasuguste valjuhäälses keskkonnas;
Vastandumiskäsitlus ei pruugi alati ja tingimata eeldada bipolaarsete…
-
Ebastabiilsust suurendas postamendikabariitide kiire vaheldumine ja paigutuse ebasümmeetria. Kujundaja oli jätnud kokkutoodud tööd justkui süstematiseerimata, või vastupidi – eriti hasartselt erisusi võimendanud. Ka puudusid tööde pealkirjad (mis ometi, nagu kõik teame, on lausa ülioluline sisukomponent) ja isegi autorid olid vaid rühmiti loetletud. Kes võiks olla selle näituse õnnelikeim külastaja? Ehk eelarvamusteta lapsed, kes ei taha teada, kas konkreetse töö autor on Kapoor või Cragg, kuulus või tundmatu,…
-
Solaris on värskeim sümptom Eesti kultuurija linnaruumipoliitikas, mis on tihtipeale küll tiine tulistest aruteludest ja argumentatsioonidest, kipub aga erakapitali kasumiretoorika ees lõpuks ikkagi eluvõõra (või ikka pigem küünilise?) õnnejoovastusega kõigist professionaalsetest väärtustest loobuma. Kultuuriavalikkuse pettumus avatud keskuse üle on põhjendatud, sest meenutagem, et ehitustöid alustati ja tüüriti jõuliselt kriitikast mööda just suurejooneliste lubadustega kultuurikaardile mängides. Restoranide, toidu-, tehnika- ja riidepoodide vahele kiilutud pigem väga konservatiivseid ja…
-
Uudishimu saab rahuldatud ja allahindlused kaovad tasapisi. Kujutlegem eestlaste ühistööna rajatud ja omas ajas äärmiselt kaasaegse Estonia teatri, kah kultuuriehitise avamist ja reklaami tänapäeval. Vaevalt et sellisena. Vaevalt näeksime teatri fuajees tormlevaid kilekottidega higiseid inimesi. Aeg on teine, äri tahab ajamist. Linnal on oma loogika, oma struktuur, see, mida ka Tallinna vanalinna puhul kaitstakse. See on tänavavõrk, mastaap, millesse uus hoone peaks sobituma. Paraku on Solarise…
-
2002. aasta kunsti ainekavaga võrreldes on muutunud rõhuasetus: senine kunstiajalookeskne käsitlus on asendunud kunsti kui looja, teose ja konteksti interaktsiooni olemuse avamisega. Õppes on kandev osa eri ajastute kujutamislaadide võrdlusel ning kirjeldusmudelite loomisel. Kunstilugu avatakse suuremate teemarühmade kaudu, vanema kunsti näiteid kõrvutatakse XX ja XXI sajandi kunstiga. Tähtis on näidata ajastu kunsti seoseid tollase mõtteviisiga, esile tuua kultuuri ja elukorralduse muutumise ühiskondlikke tegureid: religiooni ja valitsemiskorra…
-
Olen kunsti eksitavat ja inimesi killustavat eesmärki positiivseks ja nüüd lausa esmatähtsaks pidama hakanud eeldusel, et ühinenud inimesed ei ole pikemas perspektiivis hea nähtus. Võimalus, et keegi mingi kauni ühisnimetajaga koondatud suure inimhulga valele teele juhib on väga reaalne ning ajaloos pidevalt kinnitust leidnud. Kordub ikka ja jälle olukord, kus üks grupp üritab oma „hea” mõistet laiendada eelkõige iseenda hüvanguks ja teiste arvelt, kasutades veenmiseks kõiki…
-
Siin ta nüüd on! Täie teravusega jõudis kohale Johannes Uiga meenutus, kuidas ta 1939. aastal Tallinna Kunstihoones nägi väikest Marquet’ maali, mis mõjus talle rabavalt. Kuidas väikesele pinnale on kätketud maalikunsti tõde. See mulje jäi Uigat alatiseks saatma. Niisiis seitsekümmend aastat hiljem on Eestis taas tollasega võrreldav prantsuse kunsti väljapanek! Sedagi oleks olnud kohane „Normandia maalijate” avamisel meelde tuletada. Aga Uigal ei tulnudki elus enam teist…
-
Mida tähendab õpetada praegu kunsti kõrgkooli tasemel?
Liina Siib: Eesti Kunstiakadeemias saab õppida kunsti, disaini, arhitektuuri, kunstiteadust, restaureerimist, kultuuriantropoloogiat jms. Seda on raske panna üldnimetuse „kunst” alla.
Tanel Veenre: Tuleks rääkida loovusharidusest üldisemalt. Fakt on see, et kõigist kooli lõpetajatest ei saa kunstnikke, disainereid ega arhitekte, aga üldkultuurilise pagasi peaks küll kunstiakadeemiast saama. Laiemas plaanis tajun meie kooli ülesandena ka seda, et hoida tulevikus ära võimalikult palju…
-
Me ise armastame korrata, et Eesti Kunstiakadeemia on praegu ainus eesti kunsti-, disaini-, arhitektuuri- ja kunstikultuurialast kõrgharidust andev avalik-õiguslik kõrgkool, mis on katkematult tegutsenud 1914. aastast. Aga kunsti on õpetatud ja õpetatakse ka Tallinna ülikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias ja Tartu ülikoolis – sealt on ju kunstiharidus Eestis tegelikult alguse saanud. Küll on kunstiakadeemia praegu ainus kõrgkool, kus kunstiharidust saab nii laial skaalal:…
-
Keedist süües ei taju me enam tikrikarvu ega õunaseemneid, vaid tunneme ainult maitsetompu keelel. Samamoodi sulavad Veneetsia aknad abstraktseteks ristkülikuteks. „La dolce vita” on viimase kümne aasta jooksul valminud piltide valik. Vaatamata erinevustele motiivides, mõõtudes ja valmimisaegades on see üks Tiina Tammetalu terviklikumaid näitusi. Kõiki pilte ühendab selge meeldejääv nauding, olemise mõnu. Heaolu nagu ka ilu on tänapäeva kunstis riskantsed teemad, sest väga sageli, kui autor…
