-
G-galerii ühes koostööpartneri, Hollandi kunstitarvete firmaga Royal Talens määras seitsmeteistkümnendat korda välja antud iga-aastase kunstipreemia Benjamin Vassermanile. Lõppenud aasta oli Benjamin Vassermanile mitmeti tähendusrikas ja kunstiliste saavutuste rohke. Kunstnikul oli kaks isikunäitust: riigikogu kunstisaali väljapanek koondas tema sügavtrükitehnikate paremiku, Tallinna Kunstihoone galerii näitusel „Diagnoositud tagasitulek” sai aga esmakordselt Eestis näha kunstniku rahvusvaheliselt hinnatud digigraafikat. Just Kunstihoone galerii näitus sai otsustavaks, et aastapreemia läks Benjamin Vassermanile: selle…
-
Mingil hetkel muutusid arvustustes oluliseks neljakümnendate algul sündinud naisskulptorid Aime Kuulbusch, Ellen Kolk ja Hille Palm, neist sammukese ajas tagapool tuli juba rida tugevaid isiksusi, kes jäid kohalikel skulptuurinäitustel tooni andma 1980. aastate lõpuni. Ants Möldri töid sellest ajajärgust on muuseumi kogus üllatavalt mitu. Ta oli rohkem vormiga mängija. Tema poolabstraktsed alumiinium-, marmor- või puuobjektid on äratuntavad just talle omase ümaravormilise stiliseeringuga. Kõik on ühtaegu ornament,…
-
Aastal 2010 seab piirid nende täitmisele 2009. aastaga võrreldes 18,5% vähenenud sihtkapitalide stipendiumide eelarve. Seetõttu ootame eelkõige projekte, milles sisaldub taotleja enese rahaline panus ja leitud on lisa-tuluallikaid. Kultuurkapitali käsitleme projektide toetaja, mitte sajaprotsendilise rahastajana. Sihtkapital ei võta enesele etteulatuvaid kohustusi, vaid eraldab raha konkreetse jaotuse vahenditest. Oluline on märkida, et asutused (v.a MTÜ-d) ei saa enam taotleda projekti raames stipendiume eraisikutele, vaid peavad käsitlema isikutele…
-
Erandlik on sihtkapital seetõttu, et tegelikult ju ei rahastata otseselt arhitektuuri tegemist, s.t projekteerimist ja ehitamist, nagu näiteks kirjanduse sihtkapital toetab raamatute kirjutamist ja väljaandmist või audiovisuaalse kunsti sihtkapital filmide tegemist. Kogu toetatav tegevus toimub n-ö arhitektuuri ümber ehk see jääb väljapoole majade/ruumide ehitamist, ent on sama vajalik arhitektuuri- ja ruumikultuuri säilimiseks. Üldises plaanis see tähendab arhitektuurist mõtlemist ja selle esitamist mittearhitektuurses vormis, milleks võib olla…
-
Kuigi konkurss ei pruugi alati tagada võidutöö kõrget kunstilist kvaliteeti ega isegi objekti valmimist võitjate projekti järgi, on see üldjuhul siiski ainumõeldav viis, et tagada oluliste ehitiste puhul võimalikult paljusid rahuldav lahendus. 2009. aasta oli arhitektuurivõistluste poolest edukas. Häid projekte saadi nii üksikobjektidele kui suuremat sorti planeeringutele, haridus- ja kultuuriasutustele, töö- ja elupindadele. Arhitektide mõõduvõtmistest oli kahtlemata tähelepanuväärseim Tallinna uue administratiivhoone konkurss, mille võitjaks osutus viimasel…
-
Popi enese mõistet on kultuuriarheoloogias viidud tagasi Briti Independent Groupini, kus uuriti amerikanismi mõju kultuuris. Legend räägib, et sinna kuulunud kunstnik Eduardo Paolozzi kasutas oma pildiseeriat „Bunk!” presenteerivas loengus 1952. aastal Londoni nüüdiskunsti keskuses kollaaži „I was a Rich Man’s Plaything” („Ma olin rikka mehe mänguasi”, 1947), mis kujutas endast suvalist Holliwoody posteristaari ja revolvrit ja mille suitsupilves terendas sõna „pop”. Räägitakse, et esimesena olevat väljendit…
-
Raamatud, koomiksid, monograafiad, trükimeediumi kunstiobjektid ja lipulaevana ajakiri Hopital Brut. Staatilisele kunstile lisanduvad videoteosed ja animatsioonfilmid – metsik audiovisuaalne turmtuli. „In graafika” alapealkirjaks ongi seekord kirjutaja Marinus de Ruiteri „Le Dernier Cri” käsitlusest pärinev termin [Obsessions on Paper – Mental Discharge], mille eestikeelne tõlge võiks olla „vaimne vabanemine”, „mahalaadimine”, „tühjakslaadimine”. Seda sorti fenomeni esindavad eelkõige InG peaesinejad ja sedasama otsitakse ka kodumaisest kunstist kõikvõimalikes avaldumisvormides. Festivali…
-
Ettelil on madal hääl. Mitte tiiskant, vaid alt. Ka Etteli ehted on mõneti musikaalsed. Tundub, et ta on muusikast ehtesse kaasa võtnud oskuse toimetada rütmi, rõhu ja pausiga, hääl liigub nõtkelt üles-alla, paigas on kontrapunkt. Kooskõla üle ei saa kurta. Dissonantse ei märka. Ja veel. Ta ei kaldu oma töös müsofiiliasse, ei põe haiguslikku kiindumust mustusesse. Läänes steriilse eluvõõra korrastatuse ja puhtuse vastumürgina võrsunud inetuse esteetika…
-
Remo Randveril oli väljas „vana hitt”: 2008. aasta maal stiliseeritud lainetel ujuva kollase pardikesega, kes mõtleb: „Lõunasse! Lõunas saab keppi!”, eksponeeritud koos tätoveeritud seakamarast lipuga. Randveri teose läheduses olnud Margus Tiitsma alias Sorge assamblaažil „Linnumees lehvitab rahvale” sekundeerisid maalitud figuurile kinniplaasterdatud kuuliaukudega märklaud, antiikse välimusega dokumendid ja EN SV lipp – viimane tundub kuraatori/kujundaja tahtel astuvat dialoogi Randveri minimalistlike merelainetega. Rait Pärja „Kultuuri lipulaev”, õllepudelikorkidest lipp,…
-
Väidan, et rikkaid mõtteid pole rikutud, vaid lihtsus on tulnud sealt vallast, kus valitses niigi hämar selgusetus. Teine avamisel esinenu oli literaat ja kunstnik Kiwa, kelle teos „Näpatud kirja juhtum” on näituse üks kontseptuaalsemaid. Kiwa rääkis tsiteerimisest: oma teost dekodeerides pakkus ta vaatajatele esteetilist naudingut, mis kaasneb teinekord keerulise, kuid särava koodi lahtimuukimisega. Külastajatel on võimalus näha kirja, mille Kiwa on näpanud kontseptuaalkunstiklassiku Joseph Kosuthi tagant,…
